Korraldatud jäätmevedu

Jäätmeseaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus oma haldusterritooriumil korraldada olmejäätmete kogumist ja vedu. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedu määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud konkursi teel valitud ettevõtja poolt ning kohustuslik kõikidele vähemalt 1500 elanikuga omavalitsustele.

Luunja Vallavalitsus korraldas riigihanke, mille tulemusel jätkab alates 01.12.2021 korraldatud jäätmeveo teenuse osutajana Ragn-Sells AS ning muutuvad osaliselt jäätmeveo tingimused. Jäätmeveo periood: 01.12.2021 – 30.11.2024. 
Lepinguga on hõlmatud järgmised jäätmed: segaolmejäätmed, paber ja kartong, suurjäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed ning segapakend.

Jäätmete sorteerimisest:
1. Kõigis korter- ja ridaelamutes ning ühismahutit kasutavates kogukondades tuleb eraldi konteineritesse koguda:
1) segaolmejäätmed;
2) paber- ja kartongi jäätmed;
3) pakendijäätmed;
4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse, kui samal kinnistul ei ole tagatud nõuetekohane kompostimine.

2. Kõigis ülejäänud elamutes tuleb eraldi kogumismahutisse koguda:
1) segaolmejäätmed;

SEGAOLMEJÄÄTMED EHK PRÜGI

Jäätmevaldajal on kohustus kodumajapidamises, ettevõtlustegevuses ja asutuse tegevuses tekkivaid jäätmeid sorteerida ning koguda neid jäätmeliikide kaupa, eraldades liigiti kogutavad jäätmed segaolmejäätmetest.
Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:

• köögi- ja sööklajäätmeid;
• vanapaberit;
• tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
• vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
• ohtlikke jäätmed;
• käimlajäätmeid;
• kogumiskaevude setteid;
• suurjäätmeid;
• aia- ja pargijäätmeid;
• aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või jäätmemahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
• taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
• pakendijäätmeid;
• probleemtooteid;
• ehitus- ja lammutusjäätmeid;
• tervishoiujäätmeid.

Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada segaolmejäätmete mahutitesse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. Halvasti lõhnavad ja määrivad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.

PABER JA KARTONG (vanapaber)

Paberi- ja kartongijäätmed, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm tuleb koguda olmejäätmetest eraldi ning anda üle jäätmevedajale või viia vastavalt tähistatud konteinerisse või jäätmejaama. Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on korter- või ridaelamu, või ühismahutit kasutavas kogukonnas tuleb paberi- ja kartongijäätmed koguda eraldi mahutisse.

PAKENDITE JA PAKENDIJÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE

Tagatisrahata pakendijäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale, taaskasutusorganisatsioonile, viia avalikku pakendijäätmete mahutisse, jäätmejaama või üle anda keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks omavale ja ohtlike jäätmete puhul ka ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnaluba ja vastavat registreeringut omavale isikule.

BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED

Kõik jäätmevaldajad peavad koguma biolagunevaid jäätmeid (biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed) muudest jäätmetest eraldi, st biojäätmeid ei tohi segaolmejäätmete konteinerisse panna ja biojäätmete kogumine peab kõigil kinnistutel olema lahendatud.

Need jäätmevaldajad, kellel pole kohustust biojäätmeid jäätmevedajale üle anda, võivad need kinnistul kompostida vastavalt Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Aia ja haljastusjäätmed võib kompostida lahtistes aunades, köögi- ja sööklajäätmed kinnistes kahjurite eest kaitstud kompostrites.

Tiheasustusalal võib koduses majapidamises tekkivaid toidujäätmeid kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes ehk kompostrites.

Jäätmeveost vabastamine

Jäätmevaldajal on õigus taotleda erandkorras kuni jäätmevedajale väljastatud jäätmeloa kehtivuse lõpuni korraldatud jäätmeveost vabastamist (edaspidi: korraldatud jäätmeveost vabastamine) jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel, st kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata või kui teatud perioodil kinnistut ei kasutata. Suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib üldjuhul vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Korraldatud jäätmeveost vabastatud olmejäätmete valdaja esitab jäätmeseaduse § 69 lõike 5 kohaselt üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Taotlus leitav siin.

Veel infot: