Riik on teinud inimestele ametiasutustega suhtlemise lihtsaks. E-teenuseid tuleb aina juurde, asjaajamine on üha kiirem ja paindlikum. Suhtlemise võimalikkuseks ja kiiruse tagamiseks on äärmiselt oluline õigete kontaktandmete olemasolu rahvastikuregistris.

Rahvastikuregistri andmeid kasutab kogu ühiskond: inimesed, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja eraettevõtted. Seetõttu on eriti oluline andmete õigsus rahvastikuregistris, sealhulgas ajakohaste ja tegelikkusele vastavate kontaktide olemasolu, seda nii virtuaal- (e-posti aadressid ja telefonid) kui ka füüsilises maailmas (elukohaandmed).

Mis siis on rahvastikuregistris olevatel kontaktidel viga? Näiteks antakse riigiga suheldes oma töökontaktid, aga veidi aja pärast vahetatakse töökohta. Või tehakse andmeid sisestades kirjaviga –olen ka ise hajameelselt esitanud @gmail.ee lõpuga aadressi. Loomulikult on rahvastikuregistris automaatsed kontrollid, mis võivad tüüpilised vead küll kinni püüda, kuid kõiki eksimusi ei suuda me ette näha.

Laps saab täiskasvanuks

Eriti suur on probleem, kui kontakt ei peegelda õige inimese andmeid. Näiteks lastele dokumente võttes annavad vanemad oma kontaktid. Aga lapse täiskasvanuks saades need automaatselt ei muutu ja täiskasvanud „lapse" ehk isegi tundlik info liigub vanematele. Siit üleskutse juba valimisõiguslike, so üle 16-aastaste laste vanematele, vaadake üle, mis andmed on teie lapse rahvastikuregistri kontaktideks. Selles vanuses noor võiks ju saada talle saadetavat infot isiklikule, mitte vanemate meilile.

Kontaktandmete kvaliteeti mõjutavad loomulikult muudatused teenusepakkujate juures. Hiljutine online.ee müük ja ametliku e-posti aadressi eesnimi.perekonnanimi@eesti.ee sulgemine toob kaasa olukorra, et osadel seni korrektseid meiliaadresse omanud inimestel pole enam ühtegi kehtivat kontakt. Aeg-ajalt tasub, aga nüüdsete muudatuste valguses lausa kohe peab rahvastikuregister.ee portaalis oma andmed üle vaadata.

Kannatab vale kontaktiga inimene ise

Miks üldse on vaja rahvastikuregistrisse kontaktandmeid koguda? Meiliaadresside ja telefoninumbrite ebakorrektsus on kõige suuremaks probleemiks inimesele endale. Kuna andmeid kasutab kogu riik, jäävad need, kelle andmed pole korras, ilma näiteks proaktiivsetest teenustest ehk hüvedest, kus inimene ei avalda ise soovi millegi saamiseks, vaid riik teab, et ta peab seda saama ja alustab ise kontaktivõtmist.

Andmete puudulikkuse korral ei saada kätte olulisi teavitusi. Näiteks jääb tänavale pargitud auto ootamatult teetöödele ette. Kui kontaktid on rahvastikuregistris korras, helistatakse ja palutakse auto asukohta vahetada, kui mitte, võib juhtuda, et peate oma auto lunastama tasulisest parklast.

Või midagi sootuks ohtlikku – näiteks toimub mõni õnnetus või katastroof ja selle lähistel elavaid inimesi on vaja sellega seoses teavitada. Me oleme saanud käima küll asukohapõhise SMS-teavituse süsteemi, kuid teavitust vajavad ka need, kelle elukoht on õnnetuspaiga mõjualas, aga parasjagu seal piirkonnas ei viibi.

Väga oluline on just nimelt dokumendi omanikele, et nendeni jõuaks teated näiteks juhiloa, ID-kaardi või tervisetõendi aegumisest. Ka sõeluuringute kutse kohalejõudmine on igaühele oluline. Kui võlanõuet või trahviotsust ei saada kätte, võib kontaktidandmete puudumine olla lausa rahaliselt kahjulik.

Ebakorrektsete e-posti aadresside probleemi tunnetame Siseministeeriumis valimiste korraldamisel elektroonilisi teabelehti saates. 2021. aastal valimistel ei jõudnud inimesteni tuhandeid teabelehti just meiliaadresside ebaõigsuse tõttu. Võimalus saada kompaktne info valimiste aja, koha, kandidaatide jne kohta peab jõudma iga valijani.

Andmed korda kerge vaevaga

Andmete kontrollimine ja vajadusel uuendamine rahvastikuregistris on imelihtne, vaja on internetiühendusega arvutit või nutiseadet ning autentimist aadressil rahvastikuregister.ee. Kui ei ole võimalust internetiks või digipädevust, on võimalik oma andmeid ajakohastada ka kohalikus omavalitsustes kohapeal.

Soovitame soojalt kõigil, aga eriti neil, kes hiljaaegu meiliaadressi või elukohta vahetanud, vaadata rahvastikuregistris üle oma andmed ning need ajakohastada. Ja kui te olete e-rahvastikuregistris oma andmeid kontrollimas, vaadake palun üle ka muud andmed – näiteks emakeel ja rahvus. Ja tehke seda ka oma laste või eestkostetavate eest.

Omalt poolt kinnitame, et andmete hoidmine riiklikes registrites on turvaline ja neile saab sättida juurdepääsupiiranguid. Hoolime Eestis elavatest inimestest ning peame teid, teie kaasamist ja teie teavitamist tähtsaks. Aga selle võimaluse saamiseks tuleb igaühel andmed korras hoida!

Autor: Enel Pungas, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja