Luunja valla koostatava üldplaneeringuga on kavandatud kaks ühendusteed ning silda Luunja ja Kastre valla ühendamiseks üle Emajõe. Sildade ja ühendusteede rajamine on väga pika perspektiiviga projekt, kuid oluline on antud teekoridoridega arvestada arendustegevuse kavandamisel.

Sildade rajamine on oluline, et vähendada juba olemasolevate sildade liikluskoormust ning tagada parem ühendus kahe omavalitsuse vahel. Erinevalt suurest osast teistest Eesti piirkondadest on nii Luunja kui ka Kastre valla rahvaarv pidevas kasvutrendis, mistõttu kasvab pidevalt ka liikluskoormus ja inimeste liikumisvajadus. Luunja vallas asub sild Luunja alevikus Luunja sild ning järgmine lähim sild on juba Tartu linnas Ihaste sild. Vajalik on rajada sillad, et tekitada vajadusel mõistlik ümbersõidu võimalus ja vähendada olemasolevate sildade kasutuskoormust.

Oluline on meeles pidada, et kavandatud sildade näol on tegemist pikas perspektiivis realiseeritava projektiga ning lähiaastatel ehitustegevusega ei alustata.

Sild A on kavandatud ainult kergliiklejatele ja ühistranspordile kasutamiseks. Kuna silla ühendusteed läbivad elamupiirkondi siis antud piirkonnas pigem ei soodustata suurt liikluskoormuse kasvu, vaid soovitakse tagada kergliiklejatele parem ja ohutum jõeületus võimalus. Enne ühendustee A kavandamist tuleb Kastre vallas II kaitsekategooria emaputke leiukohtades läbi viia uus inventuur, selgitamaks välja kas kaitsealused taimeliigid on vaadeldavas asukohas olemas.

Sild B on kavandatud nii kergliiklejatele kui ka muule transpordile. Oluline on ühendustee äärde ja sillale rajada ohutud jalgratta- ja jalgteed. Kastre valla aladel läbib ühendustee Haaslava kalakasvandust. Keskkonnaamet on tähelepanu juhtinud, et Haaslava kalakasvandus on toitumisalaks merikotkale ja suurkoovitajale. Juhul kui kalakasvandus suletakse kaob ka merikotka jaoks sobiv toitumisala ning suurkoovitaja jaoks sobilik toitumisala ja elupaik. Kuna kalatiikide puhul on tegemist tehisliku objektiga ei saa selle likvideerimisega kaasnevat negatiivset mõju kaitsealustele liikidele pidada asjakohaseks. Sellise põhimõtte rakendamisel, et kalakasvandust tuleb säilitada kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamiseks tähendaks, et olenemata majanduslikest teguritest tuleks igal juhul tagada kalakasvatuse säilimine. Oluline on välja tuua, et piirkonnas leidub suurkoovitajale suures ulatuses sobivaid toitumis- ja elupaiku Emajõe lammialadel ning Ropka-Ihaste looduskaitsealal. Merikotka jaoks leidub piirkonnas samuti mitmeid sobivaid toitumisalasid (Emajõgi, Kurepalu järv, Mõra jõgi). Merikotka kaitsekorralduskavas on kirjas, et Eesti looduslikud veekogud kindlustavad kohalikule merikotkaasurkonnale piisava toidubaasi ja lisategevused toitumisveekogude kala- ja linnurikkuse säilitamiseks ei ole vajalikud. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et suurkoovitaja ning merikotka soodsa seisundi tagamiseks sobilikud looduslikud eeldused on vaadeldavas piirkonnas olemas ning et suurkoovitaja ning merikotka populatsioonide soodsa seisundi tagamine ei sõltu Haaslava kalakasvanduse tegevusest.

Lisainfo: arendusnõunik Eddy Märtin, tel 5199 1901, eddy.martin@luunja.ee