Luunja valla raamatukogude ajalugu

Valla kolmest raamatukogust vanim asub Luunjas (1908), temale järgneb Kavastu (1949) ja noorim paikneb Lohkvas (1999). Raamatukogude asukohad on soodsalt valla suurimate asumite keskustes. Kõigil kolmel raamatukogul on oma saamis- ja tegutsemislugu, nende ellukutsumistel valitses igal korral erinev riigikord ja nende algsed kogud olid nii sisult kui suuruselt väga erinevad. Vanima ja noorima asutuse vanusevahe on pea sadakond aastat.
Alates 2012. aasta algusest töötavad valla raamatukogud ühendatud asutusena, mille keskus paikneb Lohkva raamatukogus (Luunja vallavolikogu otsus 24. november 2011 nr 34 Luunja valla raamatukogude reorganiseerimine).

Luunja raamatukogust

Luunja raamatukogu sündis seltsiliikumisest, mis algas Eestis 19. sajandi teisel poolel laulu- ja mänguseltside rajamisega ning jõudis 20. sajandi algupoolel eriala- ja harrastusorganisatsioonideni. Uuteks nähtusteks olid raamatukoguseltsid, mis asutati otseselt raamatukogude toetamiseks ja ülalpidamiseks.
Tartumaal sai raamatukoguseltside loomine alguse toonasest Luunja vallast: Tammistus 1907. aastal, Luunjas 1908. aastal ja Vesneris 1909. aastal. Nende seltside loomise eestvedajaks oli raamatukogunduse edendaja ning tuntud riigimees Kaarel Eenpalu. Luunja rahvaraamatukogu seltsi asutamiskoosolek viidi läbi 14. septembril 1908. aastal Luunja koolimajas. Kuni Teise maailmasõjani oli raamatukogul kolm asupaika ja üheksa raamatukoguhoidjat.
Aastail 1908 - 1911 paiknes raamatukogu koolimajas, 1911 - 1928 asuti vallamajas ning 1928 – 1940 tegutseti valminud seltsimajas. Esimeseks raamatukoguhoidjaks oli seltsi asutajaliige kooliõpetaja Märt Teder, kes eduka kooli- ja raamatukogutöö kõrvalt lõi seltsi juurde ka pasunakoori. Raamatute ostmiseks võeti seltsi liikmetelt laenu, esimese tegevussaasta lõpuks oli kogus 240 eestikeelset raamatut. Kui võrrelda teiste lähikonna raamatukogudega, oli Luunjas raamatute hulk küllaltki suur. Seltsiliikumise kaotamispoliitika tulemusena sai selts vallavalitsuselt 23. oktoobril 1940. aastal kirja, milles anti teada, et vastavalt Eesti NSV rahvakomissaride nõukogu poliitharidustöö korraldamise määrusele (ENSV Teataja 1940, 24, 270) kuulub Luunja rahvaraamatukogu selts likvideerimisele.

Likvideeritud raamatukogu alustas uuesti oma tegevust alles 12 aasta pärast ning senisest asupaigast kilomeetreid eemal olevas Lohkva külas (Lohkva raamatukoguna tegutseti aastatel 1952 - 1978). Raamatukogu paigutati ühte majja koos Luunja Küla TSN Täitevkomiteega. Maja oli kahekorruseline, sindlikatusega ning oli ehitatud 20. sajandi alguses. Juhtajad vahetusid algusaastatel sageli. Raamatukogu juhatajad: Maret Jõks (1955-1966), Helga Sokk (1966-1983), Helju Hallap (1983-1991), Kairit Alver (1991-2008), Ele Kiisk (2008 – 2012).
1978. aastal toodi raamatukogu Luunja keskusesse. Raamatukogu tarbeks anti aleviku kaupluse vastas asuvas külanõukogu majas kaks tuba ning raamatukogu nimetati ümber Luunja Külaraamatukoguks 1988. aastal algatati tollase Luunja raamatukogu juhataja Helju Hallapi ja raamatukogu aktivisti Toivo Ärtise ideena Luunja vallas sündinud kirjaniku K. E. Söödi lasteluulepreemia väljaandmise ja Luunja kirjanduspäevade korraldamise traditsioon.
1990. aastal taasloodi Luunja rahvaraamatukogu selts, mille põhikirjas märgitakse: "Selts tegutseb Luunja raamatukogu juures ja ühendab piirkonna kirjandus-, kultuuri-, ja koduloohuvilisi inimesi. Seltsi ülesanne on organiseerida üldkultuurilisi üritusi, K. E. Söödi nimelise lasteluule preemia väljaandmist ning Luunjaga seotud kultuuritegelaste mälestuse jäädvustamist."
2003. aastal koliti raamatukogu ümber kultuurimaja kõrval olevasse vastrenoveeritud majja, raamatukogu kasutatav pind suurenes viis korda. Suurenes ka töötajate arv, loodi juurde täiskohaga laenutaja ametikoht, kus asus tööle Liivi Tenno.
2012. aasta jaanuarikuust töötab raamatukogu haruraamatukoguna.

Raamatukoguhoidjad:

2012-2020 Aulike Lõõndre;
aastast 2020 Riina Belov.

Kavastu raamatukogust

Emajõe raamatukogu (pärast ümbernimetamist Kavastu raamatukogu) asutati 1. augustil 1949. Raamatukogu asus vanas hoones, mis kuulus toonase Piiri külanõukogu territooriumile. Majas oli küll tehtud remont, kuid puudusid sisustus, küte ja valgustus – raamatukogu ei olnud valmis talviseks tööks. Raamatufondis oli 180 eksemplari. Raamatukogust laenutada ei saanud, sest puudusid raamatukaardid ja raamatud olid kataloogimata – Tallinna Bibkollektor ei olnud saatnud raamatukogu tööks vajalikke juhised ja materjale. Raamatukogu juhatajaks oli Hilja Torga. Aastail 1952 - 1958 töötas raamatukogus Helgi Vare ja aastail 1959-1974 Eduard Brett. Raamatukogu juhataja käis autoga korra nädalas Kavastus kolhoosi kontoris raamatuid laenutamas.

1973. aastal otsustati raamatukogu üle viia Emajõe kolhoosi keskusesse - Kavastusse. Asukohaks sai algkooli õpetajate vana maja, kus ruumid koosnesid ühest toast ja köögist. Alates 1975. aastast vahetusid raamatukogus töötajad väga sageli, töötades vaid paar kuud või aasta. 1975. aastal oli ametis Leevi Kirsimäe, 1976. aastal Silva Kütt, 1977. aastal Aino Aben. 1978. aastal töötas paar kuud Asta Virro ning 1978 - 1980 tegutses juhatajana Kaili Voiter. 1980. aasta mais tuli juhatajaks Asta Kallas, kes töötas samuti vaid mõned kuud. Pärast seda raamatukogu ei töötanud, kuna ei suudetud leida sobivat juhatajat. 1981. aastal asus raamatukogu juhatajana tööle Viljandi Kultuurikoolis raamatukogunduse eriala lõpetanud Ille Edenberg. 1983. aastal koliti raamatukogu Emajõe kolhoosi töökoja ruumidesse, kuna senised ruumid olid talvel külmad ning sellistes tingimustes töötamine ei olnud võimalik. 1992. aastal pidi raamatukogu töökojast kolhoosi lagunemise tõttu välja kolima ja viidi edasi aleviku kolmetoalisse korterisse, kus ta asub tänaseni. 1996. aastal nimetati Emajõe külaraamatukogu ümber Kavastu raamatukoguks, mis aastast 2012 töötab haruraamatukoguna.

 

Lohkva raamatukogu- Luunja valla keskraamatukogu

Tartu maakonna keskraamatukogu koliti 1995. aastal Tartust Lohkvasse, kuna seni kasutada olnud hoone Tartu linnas tagastati omanikule. Raamatukogu uueks asukohaks sai endise Luunja sovhoosi Anne osakonna keskusehoone I korruse ruumid, kust 1999. aastal viidi keskkogu omakorda edasi Kõrvekülla. Lohkva lugejad soovisid aga oma külas raamatukogu teenuse jätkumist ja kohalike elanike soovil loodi 1999. aastal Luunja vallale kuuluv Lohkva raamatukogu. Raamatute baas moodustus suuresti keskkogust maha jäänud teavikutest (42 347 eksemplari), seega oli vastne Lohkva raamatukogu nüüd fondi osas Tartumaa suurim külaraamatukogu. Juhatajana asus tööle Lea Tali. Kontorihoones tehtud põhjalik remont lõppes 2000. aastal, muuhulgas tehti muudatusi ruumilahenduses, mis võimaldas suurema ja sobilikuma lugemissaali. Raamatukogu pidulik avamine kujunes tähtsündmuseks, sest väärikuse lisamiseks oli see ühitatud valla teise kultuurisündmuse – K. E. Söödi lasteluule aastaauhinna üleandmisega (Lohkvas asub K. E. Söödi lapsepõlvekodu, mida tähistab mälestuskivi). Külalisraamatusse jäid tollase laureaadi Leelo Tungla kohapeal sündinud värsid:

Et sööti ei jääks Söödi sünnipaik
ja Lohkva raamatutel püsiks päikselaik,
et siit saaks lohutust
ja meelelahutust
ka siis, kui muu maailm
täis raharahutust.

2004. aastal sai raamatukogu juurde kaks ruumi, mistõttu oli võimalik sisustada mugav lastetuba. Mööblit uuendati järk-järgult, avafondis oli lugejate käsutuses kaasaegsed riiulid. Raamatukogul tekkisid asukoha tõttu turvalisuse probleemid, varguste sihtmärgiks olid töö- ja AIP-i arvutid. Samuti tabas raamatukogu ruume veeavarii ja paljud teavikud muutusid kõlbmatuteks. Ajapikku sisestati fond raamatukoguprogrammi URRAM ja raamatukogu teavikute kataloog oli nüüd üle veebi kasutajatele kättesaadav.
Edma Dovnar asus raamatukoguhoidjana tööle 2002. aastal poole- ja 2003. aastal täiskohaga. Aastatel 2006 - 2008 töötas ta raamatukogu juhatajana, raamatukoguhoidjana jätkas Lea Tali. 2008. aasta juulis valiti raamatukogu juhatajaks Kairit Alver, kes senini oli samal ametikohal töötanud Luunja raamatukogus. 2012. aastal valiti reorganiseeritud asutuse juhatajaks Kairit Alver. 2013. aasta septembrist töötab Lohkva raamatukogus kaks osakoormusega laenutajat: Lea Tali ja Ester Seerman.

Raamatukogu algaastatel oli lugejaid üle 600 ning suurel hulgal arvutikasutajaid. Mõlemate sihtrühmade seas oli märkimisväärne osa Tartu linna elanikke. Tihe koostöö oli raamatukogul samas majas tegutsenud Lohkva noortekeskusega. Noored osalesid raamatukogu üritustel ja vastupidi. Raamatukogu ümber on järjekindlalt ärksaid raamatuhuvilisi. Agaralt osaleti 2001. ja 2007. aastal korraldatud loomekonkursil "Sahtlist lugejale" ning "Sahtlist lugejale II" aastal 2012, mil žürii esimeheks Jüri Kaldmaa Eesti Kirjanike Liidust. Raamatukogu algusest alates on tegutsenud erinevas vanuses noorte etlejate grupp. Kirjanikega kohtumiste ja muude ürituste puhul on alati valminud sobiv kava. Esinemiskogemuse saamiseks on väljaspool raamatukogugi üles astutud. Igal kevadel esinetakse luulekavaga Söödi luuleauhinna peol Luunjas, H. Chr. Anderseni elust pajatava instseneeringuga käidi kooliõpilaste konkursil Sadamateatris, küüditamise aastapäeval vastava luulepõimikuga Tartu linnamuuseumis ja Pereraadio tarbeks lindistati Laine Sundjale pühendatud üritus.

Alates 2009. aastast viidi raamatukogu rendipinnale (OÜ Timorehitus büroohoone). Senised ruumid loovutati Lohkva lasteaia väljaehitamiseks. Ruumid on oluliselt väiksemad ning teavikute paigutamine ja lugejatele kättesaadavaks tegemine on kitsikusest tingituna raskendatud. Hoidlana kasutab raamatukogu peremeesfirmalt renditud ehitussoojakut, mis asub raamatukogust eraldiseisvana. Ajutise lahendusena on soojakusse ladustatud nn mitteaktiivne osa teavikutest. Soojaku puudusteks on ebapiisavad kütte- ja valgustustingimused ning võimaluse puudumine raamatute raamatukogunduslikuks paigutamiseks. Tekkinud olukord raskendab sujuvat lugejate teenindusööd ja kogude kasutamist.
2012. aasta jaanuarist toimuvad Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskuse direktori Toomas Aru ideena ja eestvedamisel korra kuus Luunja kultuurineljapäevad Lohkva raamatukogus. Kultuurineljapäevad sisaldavad kohtumisi kultuuri-, ennekõike kirjandusinimestega. Toetab Eesti Kultuurkapital. Kitsad ruumiolud raskendavad ka ürituste laabumist ja korraldamist.

Kairit Alver