Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024
Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 viib ellu Tartu linn koos kõigi tiitlile kandideerinud 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega, kelleks on Antsla vald, Elva vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Otepää vald, Peipsiääre vald, Põlva vald, Rõuge vald, Räpina vald, Setomaa vald, Tartu vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Võru linn ja Võru vald.
Euroopa kultuuripealinna ettevalmistusi ja elluviimist koordineerib sihtasutus Tartu 2024. Sihtasutuse töö kultuuripealinna ametliku programmi, turunduse jm elluviimiseks lähtub Tartu 2024 kandidatuuriraamatust ja loovkontseptsioonist „Ellujäämise Kunstid".
Koduleht: https://tartu2024.ee/
Tartu 2024 koostöölepingu sõlmimine 28.01.2021 Luunjas
Kolme valla ühine Tartu 2024 teabepäev 25.05.2021 Luunjas
Uudised
Tartu 2024 hüüab välja Euroopa kultuuripealinna programmi Lõuna-Eestis
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tutvustab 17. märtsil Põlvas pealinna peol esimest korda kultuuriprogrammi, mille raames jõuab Lõuna-Eestis avalikkuse ette hulga eriilmelisi sündmusi. Vabaõhupeol astuvad teiste seas lavale Zetod, rokkorkester Karmid Torud, Lenna ja ansambel Redel.
„Tähistame järgmist etappi kultuuripealinna teel. Tutvustame kogu Euroopale just seda Tartu 2024 põhiprogrammi osa, mis toimub tiitliaastal Lõuna-Eestis," ütles Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.
Lõuna-Eestis jõuab Euroopa kultuuripealinna aastal publiku ette muusikafestivale, teatrilavastusi, näitusi ja erinevaid kogukonnasündmusi. "See on suur Tartu 2024 programmipusle tükk, mis toob esile iga Lõuna-Eesti piirkonna omapära Eestis ja Euroopas," lisas Torp.
Ellujäämise Kunstidest inspireeritud programm Lõuna-Eestis jõuab avalikkuseni vabaõhukontserdil „Pealinna pidu Põlvas". Põlva kultuurikeskuse peoalal astub publiku ette rokkorkester Karmid Torud solistidega Triinu Orm ja Meelis „Hainz" Hainsoo. Rokkorkestriga tulevad lavale veel Lenna, Indrek Vaheoja ja Kristjan Oden ehk ansambel Redel. Täispika kontserdi annab folkrokkansambel Zetod eesotsas Jalmar Vabarnaga.
Põlva kultuurikeskuse hoonet kasutab lõuendina valguskunstnik Rene Liivamägi, kes katab üheks ööks Põlva tuntuima maamärgi valgusinstallatsiooniga.
Kultuurikeskuses avatakse Toomas Kuusingu graafika- ja maalinäitus „Harilikud maailmad". Õuealal pakub silmailu installatsioon, mis tutvustab 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna programmi Lõuna-Eestis. Kohapeal on avatud ühepäevakohvikud ja -baarid. Pealinna pidu on kõigile tasuta.
Pealinna peo ürituse nimi on inspireeritud kirjanik ja semiootik Valdur Mikita mõttest pöörata 2024. aastal Eesti kaart pahupidi, et näha pealinnana Tartut koos Lõuna-Eestiga. Tagurpidi Eesti kaardi idee on saanud Tartu 2024 üheks sümboliks.
Mullu esines Tartus Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi esimese osa tutvustamisel Indrek Vaheoja ja Kristjan Oden (keskel) ehk Redel. Ansambel astub üles ka Pealinna peol Põlvas 17. märtsil, kui selgub tiitliaasta programm Lõuna-Eestis.
Foto: Mana Kaasik
Koostöö on alanud
19 Lõuna-Eesti omavalitsust allkirjastasid 2021. aasta jaanuarikuu viimasel nädalal koostöölepingu Euroopa kultuuripealinna ettevalmistamiseks ja elluviimiseks. Leping sõnastab kultuuripealinna regionaalse programmi loomise, turundamise ja rahastamise põhimõtted. Selline ühislepingu formaat on Eestis ainulaadne, on suurim valdkondadeülene koostöö Lõuna-Eestis.
Luunja vallavanem Tõnu Muru toob välja kultuuripealinna olulisuse kohalike elanike jaoks: „Olen kindel, et läbi kultuuripealinna raames toimuvate sündmuste on inimestel võimalus saada positiivseid elamusi, mis tõstab nende elukvaliteeti. Võimalus kogeda midagi suuremat ja võimsamat kui igapäevarutiin. Oleme kokkuhoidvad ja teeme aktiivset koostööd kultuuripealinna meeskonnaga. Soovime olla kaasatud ja panustada oma ideedega Euroopa 2024 kultuuripealinna ettevalmistamisesse ning elluviimisesse. Luunja vald on tänulik võimaluse eest edendada oma piirkonna kultuurielu ja teadvustada iseenda rolli selles protsessis. Tutvustada kohalikku kultuuripärandit ja kanda seda pärandit edasi ka järgmistele põlvedele."