Luunja vallaga seotud projektid

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi Estonia-Russia CBC Programme 2014-2020 jätkuprojekt Common Peipsi 2

Tartu 2024 - Euroopa kultuuripealinnaks

 

Eesti-Vene piiriülene koostööprojekt "Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond 2"

Eesti-Vene koostööprogrammist saab osa ka Luunja vald

Projekti eesmärgiks on Peipsi järve keskkonnaseisundi parandamine ning veeturismiks arenguvõimaluste loomine.

Ühisprojekti raames rajatakse kaasaegse taristuga sadamad Vasknarva ja Värskasse, jätkatakse sadamate arendamist Luunjas, Räpinas ja Mustvees ning ehitatakse lodjakoja hoone Tartusse. Venemaal Pihkva rajoonis ehitatakse veepuhastusjaam ja sildumiskohad, soetatakse veesõiduk reisijate veoks ning jätkatakse Pihkva linna reoveepuhasti rekonstrueerimist.  Projekti raames on kavas õppekäigud Eestisse ja Venemaale, samuti tutvustatakse parimaid praktikaid sadamarajatiste haldamisel ning sadamate kasutajatele kvaliteetsete teenuste pakkumisel.

Eestist osalevad projektis Tartu linn, Luunja, Setomaa, Mustvee, Alutaguse ja Räpina vald. Vene poolelt osalevad Pihkva oblasti majandusarengu ja investeerimispoliitika komitee, Pihkva rajooni administratsioon ning Pihkva linna munitsipaalettevõte „Gorvodokanal".

Projekt algab 1. juulil 2019 ja tegevused lõppevad 31. detsembril 2021.

Projekti kogumaksumus on 5 199 139 eurot, millest 82% ehk 4 256 923 eurot rahastatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist.

Selle meetme vahenditest saab toetust ka Luunja vald jõesadama statsionaarse kai ehitamiseks. Sellega luuakse meie sadamas võimalus suuremate aluste (nt Pegasus, Jõmmu jt) sildumiseks. Tööde kavandatud maksumuseks on 207,3 tuh eurot, millest 165,8 tuh kaetakse programmitoetusest, ülejäänu on valla kaasfinantseering. Täpne maksumus selgub hanke teostamise järgselt.

  • Programmi eesmärgiks on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri.
  • Programmi laiemaks eesmärgiks on toetada Peipsi järve piirkonna arengut (uute puhkamisvõimaluste loomine, teenuste pakkumine jm).

  Vaata programmi kodulehte

Projektist täpsemalt

Projektis osaleb 9 partnerit:

  • Partnerid Eestist: Setomaa Vallavalitsus (juhtpartner), Tartu Linnavalitsus, Luunja Vallavalitsus, Mustvee Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus ja Räpina Vallavalitsus.
  • Partnerid Venemaalt: Pihkva oblasti administratsiooni majandusarengu ja investeerimispoliitika komitee, Pihkva rajooni administratsioon ja Pihkva linna munitsipaalettevõte Gorvodokanal.

Projekti kogueelarve: 5 199 139 eurot, millest 4 256 923 eurot rahastatakse Eesti - Vene
piiriülese koostöö programmist 2014-2020.

Projektis planeeritud tegevused on järgmised:

Eestis

  • Ehitatakse kaasaegse taristuga sadamad Vasknarva ja Värskasse, jätkatakse sadamate arendamist;
  • Luunjas, Räpinas ja Mustvees ning ehitatakse lodjakoja hoone Tartusse.

Värskas:

  • Ehitatakse statsionaarne kai, ujuvkaid paatidele, slipp, parkla, jäätmekäitlusrajatised, paigaldatakse valgustus, rekonstrueeritakse vana telefoni keskjaam sadamahooneks, kuhu rajatakse pesemisruumid ja tualetid, lammutatakse vana reoveepuhasti hoone. Luuakse võimalused kütusetankla rajamiseks sadamasse.

Tartus:

  • Lodjaparki rajatakse ajalooliste laevade ehitamiseks hoone, mis tegutseb muuseumi, näitusepaiga ja vanade puidust laevade ehituse haridus-kultuurikeskusena, milles asuvad laevade ehitushall, sepikoda, puusepatöökoda, ekspositsiooni-seminariruum ja kohvik.

Luunjas:

  • Ehitatakse statsionaarne kai, mis on mõeldud sildumiseks suurematele veesõidukitele. Sadama kasutajatele luuakse tingimused pilsi- ja reovee äraandmiseks ning vee ja elektri kasutamiseks.

Mustvees:

  • Korrastatakse lõunamuul, ehitatakse jahtide sildumiskohad, kraana platvorm paatide ja jahtide vettelaskmiseks, paigaldatakse tuletõrjehüdrant, muuli valgustus ja elektriühenduspunktid.

Alutagusel (Vasknarva sadam):

  • Süvendatakse sadama akvatoorium, mis ühendatakse Narva jõega, rajatakse kai ja slipp, ehitatakse välja taristu (joogiveetorustik, lokaalne biopuhasti ning elektrivarustus).

Räpinas:

  • Ehitatakse teenindushoone, kus on olemas pesemisvõimalused (dušid, saun), avalik WC, varjualusega kalapuhastusvõimalustega väliköök ning tehnilised ruumid veepuhastusseadme ja jäätootmismasina tarbeks. Kogu sadama teenindamiseks rajatakse uus puurkaev ning reoveepuhasti.

Venemaal

  • Tolbitsa külas Pihkva rajoonis ehitatakse sildumiskohad ja soetatakse kaater ühenduse pidamiseks maismaa ja Talabi saarte vahel.
  • Tšerjoha külas Pihkva rajoonis ehitatakse veepuhastusjaam.
  • Jätkatakse Pihkva linna reoveepuhasti rekonstrueerimist (parandatakse aerotank, vahetatakse välja õhupuhur).

Projekti tulemused Eestis

  1. Rajatakse 70 uut sildumiskohta (20 Värskas, 10 Vasknarvas, 10 Mustvees, 30 Luunjas)
  2. Luuakse 14 uut töökohta

Projekti tulemused Venemaal

  1. Pihkva linna reoveepuhasti rekonstrueerimise tulemusel vastab selle reovesi Venemaa standarditele peamiste näitajate osas (v.a. fosfor).
  2. Veepuhastusjaama ehitamise tulemusena saavad 2 000 Tšerjoha küla elanikku puhta joogivee.
  3. Paraneb regulaarne transpordiühendus mandri ja Talabi saarte vahel.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri.

Vaata lisaks

Eesti-Venemaa piiriülese koostöö programmi 2014–2020 koduleht
Euroopa Liidu Naabruspoliitika koduleht
Venemaa Föderatsiooni Majandusarengu ministeeriumi koduleht
Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi koduleht

Kontaktisik: Harri Lepp, eposti aadress harri@luunja.ee, telefon +372 56880441

 

Luunja vald osaleb Euroopa kultuuripealinna projektis Tartu Kultuuripealinnaks 2024

Viie maakonna omavalitsusjuhid allkirjastasid 29. aprillil Suure Munamäe vaatetornis esialgse koostöökokkuleppe, millega Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonna omavalitsused ning Viljandi ja Tartu linnad kinnitasid oma huvi ja koostöösoovi pürgida ühiselt Euroopa kultuuripealinnaks.

Kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks on seega Tartu linna ja Lõuna-Eesti omavalitsuste ühine ettevõtmine. Ühendades kogu Lõuna-Eesti tugevused, loodusliku ja kultuuriloolise mitmekesisuse on tulemuseks tugevam taotlus.

Kultuuripealinna tiitli võitja selgub augustis. Konkursi lõppvooru jõudnud Tartult ja Narvalt oodatakse lõplikku taotlust ehk kandidatuuriraamatut 1. augustiks. 26.-27. augustini külastab lõppvooru jõudnud linnasid Euroopa kultuuripealinnade žürii. 28. augustil kaitsevad linnade esitlusmeeskonnad rahvusvahelise žürii ees oma taotlusi, misjärel kuulutatakse välja 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli võitja.

Tartu 2024 kandidatuuri kohta saab rohkem lugeda

Euroopa Kultuuripealinna idee andis tuntud näitleja, hiljem Kreeka kultuuriminister Melina Mercouri. Projekt käivitati 1985. Euroopa kultuuripealinn on kontinendi suurim kultuuriprogramm, ilmselt ka maailma suurimaid.

Tartu kandideerib kultuuripealinnaks 2024 koos Lõuna-Eestiga. Tegemist on väga mastaapse programmiga, mis hõlmab kokku 20 omavalitsust kogu Lõuna-Eestist.

Jätkuvalt kandideerib ka Narva linn.

Tiitli taotlemiseks tuleb koostada põhjalik nn kandidatuuriraamet. Rahvusvahelise sõltumatu 12-liikmeline ekspertkomisjon kuulutab välja kultuuripealinna 29. augustil 2019.

Seejärel luuakse SA Tartu 2024, mis hakkab koordineerima kogu programmi.

Hetkel on protsessi kaasatud kokku ligi 1000 inimest, neist ligi 100 on arendamas lõppvooru taotluse kultuuriprogrammi.

Taotluse sisulises koosseisus on piirkonna tutvustus, kultuuriprogramm, eelarve ja turundus, teostusvõimekus.

Motoks on „Ellujäämise kunstid".

Sisuks loodushoidlikkus, kogukondade tugevus, reaalne inimsuhtlus, eluks vajalikud oskused. Märksõnadeks loomulikkus, hakkamasaamine, omanäolisus, mõjuvus, elukeskkond, inimlikud oskused, piirkonna omapära.

Lõuna-Eesti võiks näidata edasi(tagasi)teed õigete väärtuste juurde, et mõjud keskkonnale oleksid võimalikult väikesed. Ka pisike piirkond saab anda oma värskendava panuse maailma arengusse.

6 aasta jooksul kavandatakse kokku ligikaudu 1000 kultuuripealinna sündmust.

Tähtsündmused:

  • NG Kollaste Akende kultuuriprogramm
  • Tartu Maailama Ülikool (tuuakse siia maailma tippusid)
  • Peipsi Kunstitee

Tulemused:

  1. Lõuna–Eesti rahvusvahelise nähtavuse, tuntuse kasv
  2. regiooni külastajate arvu kasv
  3. majandusliku tulu suurenemine

Teiste linnade varasemad kogemused tõestavad, et otsene ja kaudne kasu võib olla väga suur: majanduslik tulu turismist, uued investeeringud, kasvab linna atraktiivsus ettevõtjate ja talentide silmis, hüppeliselt suureneb tuntus ja rahvusvahelised sidemed, jne.

Eelarve maht 2020-2026 kokku on 24,5 mln eurot, sh programm 65%, turundus ja reklaam 20%, üld-, haldus- jm kulud 15%.

Rahastajad:

Tartu linn            10 mln
Eesti riik             10 mln
EL                      1,5 mln
Erasektor           1,5 mln
Teised KOV-id   1,5 (või 0,75) mln, sõltuvalt kokkuleppest

Hiljemalt 2021 sõlmitakse juba konkreetsed koostöölepingud omavalitsustega.