Luunja mõisapark

Algne Emajõe ürgoru nõlvareljeefi järgiv terrassidega park rajati 18.sajandi keskel Luunja mõisniku krahv Burkhard Christoph von Münnichi poolt. Parki rekonstrueerides rajati ka kanalite ja saarte süsteem Emajõe lammialale. 19. saj lõpus kujundati park ümber vabakujuliseks maastikupargiks. Müüriga ümbritsetud kunagise puuviljaaia asemele rajati sovhoosi ajal rosaarium.

Luunja mõisapark on suhteliselt suur (8,22 ha), koosnedes neljast osast. Pool pargist on väljapeetud regulaarses stiilis. Pargi põhiosadeks on esi- ja tagaväljak, terrassaed ja vabakujuline pargiosa nende taga. 

18. sajandi keskel kujutas park endast barokkparki, mis peahoone lähedal oli korrapärase kujundusega, laskudes terrassidena Emajõe poole. Parki läbis kaks ristuvat telge, peatelg jagas pargi peahoone keskteljel pooleks, risti paiknenud telg oli orienteeritud Emajõele.

19. ja 20. sajandi vahetusel viidi maantee pargist (ja ka mõisasüdamest) kõrvale ning tekkinud teedevaheline väljak kujundati vabakujuliseks lookleva teedevõrgustiku ja tiikidesüsteemiga pargiks. Regulaarne barokkpark kujundati ümber maastikupargiks. Muudeti ka tagumist pargiosa, kuhu rajati juurde kanaleid ja muudeti teedevõrku.

Pargis võib veel tänagi leida nii regulaarseid kui ka vabakujunduslikke elemente. Barokkpargi terrassidel asunud kahest nelinurkse kujuga tiigist on üks tänaseni säilinud. Hiljem on pargi vahetusse lähedusse rajatud hulgaliselt kuivenduskraave.

Mõlema kujunduse korral on oluliseks peetud ka pargist avanevaid vaateid. Üle Emajõe on hästi näha olnud Kaagvere mõisa peahoone ning Vana-Kastre linnus (mõlemad tänaseks hävinud).
Praegune pargi sissesõidutee on ääristatud siberi nulgudega, Tartu poole suunduvat pärnaalleed on täiendatud paplite, vahtrate ja jalakatega.

Esiväljak on peaaegu puudeta. Kiviaedu on palju majandushoonete gruppide piires. Tagaväljak on pika ristküliku kujuline, piiratud tee ja alleega. Väljakusisest kujundust ei ole säilinud.

Pargi teise osa moodustab tagaväljaku jõepoolsel küljel asuv terrassaed, mis on liigendatud ristuvate teede võrguga. Pargiosa alläärel oli kaks tiiki.

Pargi kolmanda osa moodustab eelnimetatud kahe osa tagaküljel paiknev lainelise loodusliku reljeefiga vabakujuline park. Pargiosa on osalt piiratud kivimüüriga ja puudereaga.

Neljanda pargiosa moodustab vanast teest teisele poole jääv pargiala, mis on piiratud kõrgete tellistulpade ja raudvõrega ning täidetud vabakujuliste puudegruppidega.

Põhiliseks puuliigiks pargis on harilik pärn. Leidub ka harilikku vahtrat, harilikku tamme, harilikku saart, siberi nulgu, siberi lehist, halli leppa, harilikku kuuske ja ebatsuugat. Pargi keskosa on rahuldavalt hooldatud, äärealad regulaarse hoolduseta, tiigid Emajõe poolsel küljel vajavad puhastamist.