Kavastu mõisapark

Kavastu mõisapark on omaaegsete mõisaparkide tüüpiline näide, mille pikk mõisasüdamikku viiv puiestee on oluline mõisaansamblisse juhatav maastikumärk.

Algne park rajati 18. ja 19. sajandi vahetusel terrassidel asuva barokkaiana Kavastu mõisa peahoone ja Emajõe vahelisele nõlvale. Jõeäärne madal ala oli kujundatud tiikide ja kanalite süsteemiga.

Esiväljak oli avar, piiratud majandushoonete, puudegruppide ja puudereaga. Lisaks rajati 2 km pikkune pärnaallee ja istutati tihe puistu fooniks peahoonele ja terrassidele. 19. ja 20. sajandi vahetusel, kui peahoonele tehti historitsistlikus stiilis juurdeehitus, kujundati ümber pargi barokne osa ja täiendati pargi põhipuistut. Koos peahoone historitsistlikus stiilis juurdeehitusega muudeti ka pargi kujundust. Peahoonest ja seda ümbritsevast pargist avanesid vaated Emajõele.

Tänaseks on hävinud regulaarne teedevõrk peahoonest jõe pool paiknevatel terrassidel. Alles on tiheda segastiilis istutusega võsastunud park. Domineerivateks liikideks on harilik pärn ja harilik tamm. Leidub ka harilikku vahtrat, harilikku saart, harilikku jalakat, harilikku kuuske, harilikku mändi ja siberi lehist.

Park on korralikult hooldatud AS Giga poolt. Puud on heas seisukorras, alleed hästi aimatavad.