« Tagasi

Alanud on Visnapuu aasta: eile, 2. jaanuaril oli H. Visnapuu 130. sünniaastapäev

Alates jaanuarist toimub läbi aasta üritusi, mis on seotud Visnapuu ja tema loominguga.

Eile, 2. jaanuaril 2020 süüdati Metsakalmistul Visnapuu kalmul küünlad. 

Rohkem pilte küünalde süütamisest leiate Eesti Päevalehest. Valla poolt osalesid Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse direktor Kadi Kalmus, haridusnõunik Kadri Sõrmus ja Luunja Keskkooli direktor Toomas Liivamägi.

Allikas: Eesti Päevaleht                                              Foto autor: Tiit Blaat   

 Allikas: Eesti Päevaleht                                                          Foto autor: Tiit Blaat 

 

Pärastlõunal koguneti Kirjanike Majas, kus Visnapuu ja omaenda luulet loevad-laulavad eesti poeedid ja trubaduurid.

Foto autor: Kadri Sõrmus

Henrik Visnapuu (02.01.1890–03.04.1951) oli luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik, kuulsamaid suurmehi, kes kunagi Luunja vallas elanud. Tema kodukoht asus tänases Sirgu külas Sirgulaane talus.

Luunja vald saab Visnapuu aasta sündmuste keskpunktiks, valla kultuuri- ja haridusasutused koostöös Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Kirjanike Liiduga on ette valmistamas mitmekesist kogu aastat hõlmavat kultuuriprogrammi.
Visnapuu tundlik, otsiv natuur ning usk Eesti riiki ja maasse on sünnitanud hulga imelist lüürikat, aga ka hulgaliselt muud loomingut. Visnapuu on kirjutanud end Luunja ja kogu Eesti kultuurilukku mitme mastaapse näidendiga.Eesti poeetide hulgas on Visnapuul juhtiv koht.
Luunjaga oli ta tihedalt seotud. Päris omaks ei saa teda ükski koht pidada, ta elas mitmetes kohtades ja viimaks paguluses Ameerikas.

Üheks põnevaks ideeks on lavastada Luunjas Visnapuu kirjutatud näidend „Keisri usk", mis põhineb Luunja vallas reaalselt toimunud sündmustel ja isikutel. Näidend on sügava sisuga, kuid ka põneva saamislooga. See tükk oli autorile endale väga südamelähedane, ta kirjutas seda põhjalikult mitu aastat, sh uuris arhiivides, et tuua välja Luunja vallas elanud konkreetsed tegelaskujud. Käivad kõnelused tüki lavastamiseks Luunjas.

Näidendit lavastas Ants Lauter Estonias 1939, kuid proovid katkestati võimude poolt ja näidend keelustati. See oli ainus tükk, mis keelati Pätsi ajal. Põhjuseks Vene konteksti kujutamine näidendis viisil, mida peeti tol hetkel sobimatuks (poliitiline olukord oli halvenenud, baaside leping Venega oli juba sõlmimisel jne). Visnapuu oli olnud selle peale väga solvunud ja lubanud reageerida tõsiselt, aga siis tulid juba teised ajad.