Ehitusloa taotlemisest
Ehitustegevusel nõutud dokumente reguleerivad ehitusseadustiku lisad:
Lisa 1: Tabel hoone-rajatise ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta
Lisa 2: Tabel hoone-rajatise kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta
Taotluse esitamine
Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1. Selleks tuleb ehitisregistrisse sisse logida ja valida menüüst: Ehitised > Ehistusloa taotlus ja täita e-taotlus.
Ehitusloa taotlemisel esitatakse ehitusprojekt, mis peab vastama kehtivatele nõuetele: https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007?leiaKehtiv
Riigilõiv
Riigilõiv tuleb kanda Luunja Vallavalitsuse arveldusarvele EE982200001120133283.
Selgitusse märkida, mille eest riigilõivu tasutakse ja aadress (nt riigilõiv Vankri tee 1, Kakumetsa ehitusloa eest).
Hoone ehitusloa taotluse läbivaatamine
• Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tu-leb tasuda riigilõivu 150 eurot. NB! Siia alla ei kuulu abihooned, kuurid, garaažid jmt.
• Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotlu-se läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.
• Mitteelamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 250 eurot.
• Mitteelamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.
Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku hoone eest eraldi.
Rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine
Auditikohustusliku surveseadme või gaasipaigaldise, jaotusvõrgu elektrirajatise, side- ja tele-kommunikatsiooniehitise, kanalisatsiooniehitise, pinnaveehaarde, puurkaevu, puuraugu, spor-di- või puhkerajatise, supelranda teenindava kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkera-jatise ning erirajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot. Ni-metatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.
Avalikkusele ligipääsetava eratee, õhutranspordirajatise, sadama- ja avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud rajatise, muu avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata rajatise, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud rajatise, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, kana-lisatsiooniehitise, tammi, paisu, kaldakindlustusrajatise, veehoidla, niisutus- ja kuivendusrajati-se, tõsteseadme, põhivõrgu elektrirajatise ja prügimäerajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 250 eurot. Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.
Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut iseseisvat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva rajatise eest eraldi.
Abihoonete ehitamine
Alla 20 m² abihoone
Alla 20 m² abihoonete puhul ei ole tarvis kohalikku omavalitsust ehitamisest teavitada. Järgida tuleb siiski, et abihoonet ei ehitataks detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega mää-ratud ehituskeelualasse. Arvestada tuleb tuleohutusnõuetega: https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014?leiaKehtiv
Abihoone pinnaga 20–60 m² ja kõrgus kuni 5 m
Kui soovitakse püstitada abihoonet, mille ehitisealune pindala on 20–60 m² ja kõrgus kuni 5 m (nt kuur, garaaž, panipaik, varjualune jms), on vajalik esitada kohalikule omavalitsuse-le ehitusteatis ja -projekt.
Ehitisteatis esitatakse ehitisregistris aadressil https://www.ehr.ee/
Logida sisse ja valida menüüst Ehitised > Ehitisteatis
Ehitusteatis on riigilõivuvaba.
Üle 60 m² pinnaga ja üle 5 m kõrgune abihoone
Kui abihoone on üle 5 m kõrge või ehitisealuse pinnaga üle 60 m², on vaja taotleda ehitusluba
Riigilõiv on sellisel juhul 250 eurot.
Muudatused ehituse käigus
Muudatused hoone juures (millel puudub kasutusluba) jagatakse oma suuruselt ja tähtsuselt kaheks:
1. Muudatused, mis võrreldes algse ehitusprojektiga võimaldavad kasutada alternatiivset ehitustoodet, -materjali ja -seadet, tehnosüsteemi, ehitise tehnilist lahendust või paran-dada ehitusprojekti vigu ja ebatäpsusi. Sellisel juhul esitatakse koos hoone kasutusloa taotlusega projekti muudatus vastavalt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojekti-le" https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007?leiaKehtiv
2. Ehituse käigus on ehitist laiendatud alla 33% mahust, lisatud tehnosüsteeme (õhksoo-juspump, päikesepaneelid jms), muudetud hoone kõrgust. Sellise juhul tuleb taotleda uus ehitusluba ehitise püstitamiseks. Kui ehitis on juba valminud ja muus osas vastab ehitusloa saanud projektile (sh detailplaneeringule ja/või projekteerimistingimustele), esitatakse nii algne ehitusprojekt kui ka projekt, mis kajastab tehtud või veel tehtavaid muudatusi. Kui mahtu suurendatakse üle 33% ja/või rajatud ehitis ei vasta detailpla-neeringule/projekteerimistingimustele, siis tuleb alustada uuest detailplaneeringu koos-tamisest, projekteerimistingimuste taotlusest.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile".
Tehnosüsteemi muutmine
Õhksoojuspumba, maasoojuspumba jms paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüstee-mide muutmisega ehk hoone ümberehitamisega. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on elamu ümbe-rehitamiseks vajalik esitada kohalikule omavalitusele ehitusteatis ja -projekt.
Ehitusteatis on riigilõivuvaba.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile".
Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse-ga nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mü-rataseme mõõtmise meetodid" https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004. Ehitusprojekti seletuskirjas sätestada, et õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette välisagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid.
Projektis kajastada vähemalt:
• Joonistel korruse põhiplaan, katuseplaan, tehnoruumi joonis, hoone vaated jms olene-valt sellest, kuhu pump paigaldatakse. Joonised ja kogu projekt vormistada vastavalt nõuetele.
• Asendiplaan hoone asukohaga, millel tähistada välisagregaadi koht ja kaugus lähimast naaberkinnistu hoonest
• sh seletuskirjas:
• Hoone asukohakirjeldus.
• Projekteeritud tööde kirjeldus (Kuhu paigaldatakse õhksoojuspump, kas agregaadi vä-lisosa varjestatakse ja kui, siis mis värvi/materjalist?). Mis tehnosüsteemiga on tegemist, mis võimsusega, millistele nõetele paigaldamine ja projekteerimine peab vastama.
Kaevu või omapuhasti rajamine
Puurkaevu ja puuraugu rajamiseks
• Kooskõlasta puurkaevu või puuraugu asukoht vallavalitsusega. Selleks esita kooskõlastamise taotlus.
• Puurkaevu või puuraugu rajamiseks on vaja ehitusprojekti, mille koostajaks võib olla hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.
• Puurkaevu või puuraugu ehitamiseks taotle kohalikult omavalitsuselt ehitusloa. Ehitus-loa taotluse võib teha ka projekteerija kui selleks on temaga kokkulepe sõlmitud. Taot-lusele tuleb lisada puurkaevu või puuraugu ehitusprojekt ja muud vajalikud doku-mendid.
• Vallavalitsus kooskõlastab puurkaevu või puuraugu ehitusloa taotluse ametkondadega läbi ehitisregistri menetluse. Keskkonnaamet kooskõlastab taotluse või keeldub taotlu-se kooskõlastamisest kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
• Vallavalitsus annab välja puurkaevu või puuraugu rajamiseks ehitusloa ja peale ehituse valmimist kasutusloa.
• Puurkaevu või puuraugu rajab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik;
• Puurkaevu või puuraugu rajanud isik esitab keskkonnaregistrisse puurkaevu või puuraugu rajamise andmed, sh veeproovid. Andmed esitatakse elektrooniliselt VEKA veebilehe kaudu sisse logides.
Salvkaevu rajamiseks
• Esita vallavalitsusele ehitusteatis salvkaevu rajamiseks või ümberehitamiseks või lammutamiseks.
• Salvkaevu rajamiseks ning ümberehitamiseks või lammutamiseks ei ole nõu-tav hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba.
• Pärast salvkaevu rajamist või ümberehitamist esita rajatud või ümberehitatud salvkaevu andmed keskkonnaregistrisse kandmiseks keskkonnaameti üldkon-taktile.
• Pärast salvkaevu lammutamist peab salvkaevu lammutanud isik 10 tööpäeva jooksul esitama kohalikule omavalitsusele lammutamise teatise ja selle juurde kuuluvad dokumendid. Vallavalitsus teavitab lammutamisest keskkonnaame-tit, kes kannab lammutamise andmed keskkonnaregistrisse.
• Olemasolevate salvkaevude andmete keskkonnaregistrisse kandmisega tege-leb keskkonnaagentuur.
• Salvkaevude rajamisele, ümberehitusele ning lammutamisele kohaldu-vad ehitusseadustiku sätted ning määrus nr 43 § 12-14.
Reovesi
Puhastamata reovett ei tohi juhtida veekogusse ega pinnasesse. Reovesi tuleb enne keskkonda juhtimist puhastada selliselt, et see vastaks veeseaduse nõuetele. Kui ma-japidamises käideldakse reovett nõuetekohaselt, ei ole karta lähiümbruse põhjavee (joogivee) reostamist ega pinnaveekogude seisundi halvenemist.
Igasugune reoveekäitluse lahendus tuleb vallavalitsusega kooskõlastada.
Piirdeaia ehitamine
Kui piirdeaia rajamisega kaasnevad kaevetööd (sügavus üle 0,3m), tuleb omavalitsusele esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Katastriüksuste vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabrite omavahelisel kokkuleppel kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe ette teisiti.
Ehitusteatis ja ehitusprojekti esitatakse läbi ehitisregistri elektroonilise keskkonna www.ehr.ee.
Piirdeaia projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude paiknemise-ga.
Kui piirdete tüüp ja kõrgus ei ole reguleeritud detailplaneeringuga, on aluseks Luunja valla üldplaneering.