Luunja Raamatukogu Selts

Luunja raamatukogu sündis seltsiliikumisest, mis algas Eestis 19. sajandi teisel poolel laulu- ja mänguseltside rajamisega ning jõudis 20. sajandi algupoolel eriala- ja harrastusorganisatsioonideni. Uuteks nähtusteks olid raamatukoguseltsid, mis asutati otseselt raamatukogude toetamiseks ja ülalpidamiseks.

Tartumaal sai raamatukoguseltside loomine alguse toonasest Luunja vallast: Tammistus 1907. aastal, Luunjas 1908. aastal ja Vesneris 1909. aastal. Nende seltside loomise eestvedajaks oli raamatukogunduse edendaja ning tuntud riigimees Kaarel Eenpalu. Luunja rahvaraamatukogu seltsi asutamiskoosolek viidi läbi 14. septembril 1908. aastal Luunja koolimajas. Kuni Teise maailmasõjani oli raamatukogul kolm asupaika ja üheksa raamatukoguhoidjat.

Aastail 1908-1911 paiknes raamatukogu koolimajas, 1911-1928 asuti vallamajas ning 1928–1940 tegutseti valminud seltsimajas. Esimeseks raamatukoguhoidjaks oli seltsi asutajaliige kooliõpetaja Märt Teder, kes eduka kooli- ja raamatukogutöö kõrvalt lõi seltsi juurde ka pasunakoori. Raamatute ostmiseks võeti seltsi liikmetelt laenu, esimese tegevussaasta lõpuks oli kogus 240 eestikeelset raamatut. Kui võrrelda teiste lähikonna raamatukogudega, oli Luunjas raamatute hulk küllaltki suur. Seltsiliikumise kaotamispoliitika tulemusena sai selts vallavalitsuselt 23. oktoobril 1940. aastal kirja, milles anti teada, et vastavalt Eesti NSV rahvakomissaride nõukogu poliitharidustöö korraldamise määrusele (ENSV Teataja 1940, 24, 270) kuulub Luunja rahvaraamatukogu selts likvideerimisele.

Likvideeritud raamatukogu alustas uuesti oma tegevust alles 12 aasta pärast ning senisest asupaigast kilomeetreid eemal olevas Lohkva külas (Lohkva raamatukoguna tegutseti aastatel 1952-1978). Raamatukogu paigutati ühte majja koos Luunja Küla TSN Täitevkomiteega. Maja oli kahekorruseline, sindlikatusega ning oli ehitatud 20. sajandi alguses. Juhtajad vahetusid algusaastatel sageli. Raamatukogu juhatajad: Maret Jõks (1955-1966), Helga Sokk (1966-1983), Helju Hallap (1983-1991), Kairit Alver (1991-2008), Ele Kiisk (2008–2012).

1978. aastal toodi raamatukogu Luunja keskusesse. Raamatukogu tarbeks anti aleviku kaupluse vastas asuvas külanõukogu majas kaks tuba ning raamatukogu nimetati ümber Luunja ülaraamatukoguks 1988. aastal algatati tollase Luunja raamatukogu juhataja Helju Hallapi ja raamatukogu aktivisti Toivo Ärtise ideena Luunja vallas sündinud kirjaniku K. E. Söödi lasteluulepreemia väljaandmise ja Luunja kirjanduspäevade korraldamise traditsioon.
1979. aastal taasloodi Luunja rahvaraamatukogu selts, mille põhikirjas märgitakse: "Selts tegutseb Luunja raamatukogu juures ja ühendab piirkonna kirjandus-, kultuuri-, ja koduloohuvilisi inimesi. Seltsi ülesanne on organiseerida üldkultuurilisi üritusi, K. E. Söödi nimelise lasteluule preemia väljaandmist ning Luunjaga seotud kultuuritegelaste mälestuse jäädvustamist."