5. juunil 2022 kell 19.00 toimub Tartu ülikooli staadionil Tartumaa tantsupidu "Päev Emajõel". Tartumaa tantsupidu korraldab MTÜ Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit. Idee autor ja projektijuht on Hegert Leidsalu ning kunstiline juht on Külli Petersell. 

Teame ju kõik, et Emajõgi on Tartumaad läbiv jõgi, sümbol ja vaatamisväärsus. Lisaks on Tartu linn tuntud kui "Emajõe Ateena". Seega, ilmselt pole tartumaalast, kel poleks jõega oma seoseid või mälestusi. Emajõgi voolab terves ulatuses Tartumaa piires, jagades maakonna kaheks, kuid samas ühendades seda veel tugevamini.

Tantsupeo idee autor ise on öelnud, et  Emajõgi pakub meile uskumatult palju silmailu ning võimalusi veeta oma aega koos temaga: jalutada kaldapealsetel, ujuda või sõita paadiga, kalastada jne. Kuid samas peidab ta endas ka ohte: ettearvamatu põhi, ebaselge vesi, soised kaldad ja üleujutused. Leidsalu selgitab, et jõgi ühendab meid sellega, et on olemas ja voolab, isegi kui me sellele igapäevaselt ei mõtle, kuid nüüd toob jõe metafoori välja sellega, et on aeg sellele mõelda ja jõerütmis tantsida. Pidu kannab endas igikestvaid väärtusi. Olgu selleks siis hoolivus, armastus, looduslähedus, traditsioonid, kogukonnatunne, koostöö, usaldus kui turvatunne.

Eesti rahvatants on osa meie vaimsest kultuuripärandist. Rahvatantsu all mõtleme nii põlvest põlve edasi antud pärimustantse kui ka rahvuslikus laadis loodud autoritantse. Pärimustants on folklooriliik, mis eksisteerib variantidena ja millel puudub üks ning kindel fikseeritud kuju. Tartumaa tantsupeol tulevad esitamisele küll autoritantsud, kuid nii põhisammud, põhitõed, oskused on põhiliselt ikkagi meie oma eesti folkloorsete tantsude ja teadmiste põhjal loodud.

Peol astuvad üles Tartumaal tegutsevad tantsurühmad mudilastest kuni eakateni, kokku ligi 2000 rahvatantsijaga. Elva vallast osaleb peol 9, Kambjast 6, Kastrest 3, Luunjast 2, Nõost 3, Peipsiäärest 7, Tartu vallast 7 ja Tartu linnast 74 kollektiivi. Praegune tendents näitab olukorda, et väiksematest omavalitsustest osalevad peol enamasti täiskasvanute kollektiivid. Lasterühmasid (v.a. mudilased) osaleb peol kõikide valdade peale kokku 11 kollektiivi, Tartu linnast aga 34 lasterühma (v.a. mudilased). 

2023. aasta XIII noorte tantsupeole on Tartu maakonnast (v.a. Tartu linn) registreerunud 14 lasterühma, mis näitab, et lasterühmi tuleb maakonda juurde.

Juhin tähelepanu, et 2023. aastaks on välja kuulutatud liikumisaasta, mille eesmärk on tekitada rohkem huvi liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu. Rahvatants on kindlasti üks võimalus tuua tähelepanu tervisele ja liikumisharrastusele. Teadagi, ei käi kollektiivid lihtsalt iganädalaselt koos tantsimas, vaid üheskoos harrastatakse teisi liikumisviise, kus käiakse ühistel jalgratta-, suusa-, kanuumatkadel ning kaasatakse ka oma perekonnad liikumisse. See kõik on suurepärane, kuid meie ühine eesmärk peab olema kindlasti rahvatantsu järelkasvu tagamine.

Seega kutsun ülesse kõiki omavalitsusi, haridusasutusi, tantsupedagooge ja –õpetajaid kaasama noori meie pärandi hoidmise väärtustamisse. Lastevanematelt palun aga nendel teemadel ka kodus rääkida, sest midagi uut ei saa sündida, kui me ei mäleta oma pärandit.

Meie suur soov on, et eesti kultuurimälu oleks hoitud ja hinnatud ning see kõik saab alguse juba kodust.
 
Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuuri valdkondliku andmekogu põhjal on rühmi maakonnas veel enamgi, kuid kõik ei osale Tartumaa tantsupeol.

Luunja vallast osaleb 5. juunil 2022. aastal maakonna peol:

• B-segarühm Luunja segarahvatantsurühm Trambali (juhendaja Annika Joy Meitern)
• Naisrühm Luunja naisrühm Klopandi (juhendaja Heili Lindepuu)

Kati Grauberg-Longhurst
Eesti Rahvakultuuri Keskuse Tartumaa rahvakultuurispetsialist