Ajaloost

 Esimene laste laulupidu toimus Luunja vallas Kabinas aastal 1870.

Loe ka varasemate aastate kohta: 

 

Esimesest lastelaulupeost kirjutab Aili Karindi raamatus "Elust mõisnike ajal 1503-1919" 

1870. a. Suvel lubas Luunja parun E.Nolcen Luunjale kuuluvas Kabina mõisas pidada laste laulupeo, mis kujunes suursündmuseks Tartu ümbruses ja kogu Eestimaal. Mitmehäälse laulu viljelemine ühesuguse ja väikesearvulise repertuaariga viis möödunud sajandui keskpaiku koolilaste kihelkondlike laulupäevade organiseerimisele. /…/ Nii suurejoonelist laste laulupidu kui Kabinas, polnud varem mitte kuskil toimunud. Kabina laste laulupeost võttis osa juba mitutuhat lastekoori lauljat kahest kihelkonnast, kuni pooltuhat täiskasvanud koorilauljat, kolm puhkpilliorkestrit ja peost osavõtjate arv ulatus 20 000-ni. Toimus ka väga põhjalik ettevalmistus. Ilmalik laulurepertuaar oli  kohustuslik kõikidele koolidele ja koolide „katsumisel" 1870. a. Kevadel leiti, et kõik ettenähtud 12 laulu on õpitud korralikult selgeks. Laste laulupeo üldjuhiks sai I üldlaulupeo  peakomisjoni president A.H. Willigerode.

Kõik koolmeistrid võtsid talvel osa Willigerode segakoori proovidest ja ise kaasa lauldes õppisid laulud põhjalikult selgeks. See, mis oli endal õpitud, anti järgmisel nädalal kooliõpilastele edasi ja nii osati kevadeks ladusalt kõiki laule.

Kabina laulupeole eelnes koeralik peaproov Tartus Ressouree´i aias, kus eelmisel aastal oli peetud üldlaulupidu. Sellest eel-laulupeost võttis osa 4000 kuulajat. Kuna Kabina lastelaulupidu läks väga hästi, siis tehti kaks nädalat hiljem ka järellaulupidu Tähtvere mõisa pargis. Kabina lastelaulupidu leidis väga elavat kajastust Tartu, Tallinna ja Riia ajalehtedes. Arvestades Kabina lastelaulupeo lauljate (mitmest kihelkonnast ja Tartu linnast) ja piduliste suurearvulisust (20 000), ilmapikku laulurepertuaari, korralikku proovipidu, võistulaulmist, täiskasvanud lauljate ja muusikute kaasalöömist ning koolmeistrite oskuslikku muusikaõpetuslikku tööd, võiksime teisel juunil  1870. a. Kabinas toimunud lastelaulupidu nimetada lastelaulupidude esiklapseks. 2. juunil 1870. a. päikesepaistelisel hommikul kella 5 paiku kogunesid Tartu Emajõe kaldale Nõo kihelkonna koorid, seminarikoor ja linnakooli õpilased ning Äksi pasunakooi marsside saatel asuti laevadele ning sõideti lauldes peopaiga poole. Kabinas ootasid juba maad mööda kohale jõudnud koorid. Noored lauljad tulid koos  õpetajate ja paljud ka vanematega küll jalgsi, küll hobustega. Tee Kabinasse oli vankreid täis nagu suures pulmarongis.

1870. a. „Eesti Postimehes" nr 24 kirjutati alljärgnevalt: „ Lastepidudest … palju lapsi, veel enäm vanno igga karva kue sees sest ossavõtsid ja et nii suurt lastepiddo muial ep olle olnud, egga vähemas kohhas ka võimalik ei sa ollema.Seal ei olnud mitte tuhande, vaid mitme tuhande visi inimesi kous. Ilm olli illus, sõido hind odav (paljas 30, lastel 10 kopp edasi tagasi) kes ial võis, läks viimsel pühal Kabbinale. Aurolaev „Peipus", suur paat – loddi köiega tagga, ei saanud värra hommikust õhtuni ja terve ö veel takka järele hinge rahho… „Dorbat" ja „Aleksander" kord minnes ja tulles veel abiks pidid ollema; sellepärast pidid veel palju inimesi maa teed minema ja tulema."

Mitmed jõgepidi saabuvad koorid laulsid Kabinale jõudes W.Tauberti viisi, millele A.H. Willigerode oli aegsasti seks puhuks sobiva teksti loonud:

„Woolav jõekene,

Hiilgav laenekenne,

Wi mind pühale,

Jose laevakene,

Lenna lippokenne,

Rutta pärale!"

Kogunemiskohal korraldati lauljad rongkäigukolonniks.Ees ratsutas peomarssal, tema järel ratsanikud Liivimaa lippudega. Lippude järel marssisid Willigerode segakoori lauljad, siis Väägvere pasunakoor. Järgnesid kihelkonnakooli koor, Tartu ja Nõo kihelkonna vallakoolide ja Tartu linna koorid.

Emajõe kallast mööda mindi Väike-Kabinasse, kus peeti väägverelaste poolt puhutud koraali ja Viljandi kantslioraatori Hörselmanni kõnega  jumalateenistus.

Väikesest vahejuhtumist pajatab J.H. Virkhaus 1932. a. „Muusikalehes" nr 12 järgmist: „Jumalateenistuse lõppiu pidid kuulutama kahurite mürtsud (Tartu kreiskooli õpilastel oli kaasas neli minikahurit). Kahurite juht Lindau oli jumalateenistuse algul eemaldunud kaugemale. Eesti keelt ta ei osanud. Tagasi tulles oli ta jõudnud palve lõpuks kahurite juurde ja aamenit kuuldes  komandeereerinud: „Feuer!" Kahurite mürtsud kinnitasid aamenit, jumalateenistus aga polnud veel lõppenud."

Peale välijumalateenistust mindi läbi metsa Suur-Kabinasse peoplatsile. Kolm pasunakoori  mängisid vaheldumisi  ja 25 lippu kaunistasid rongkäiku.

Peoplatsiks oli  väikese liibvakünkaga ala Emajõe kaldal hõreda metsa ääres looduslikult ilusas kohas. Peoplats  oli kaunistatud, lauljatele oli ehitatud laululava. Ühele lauale oli vaatamiseks välja pandud koolilaste joonistusi ja kirjaproove, teisele auhinnad võistulauljatele. Kui koolikoorid ja täiskasvanute segakoor olid poolringis laululaval aset võtnud, A.H. Willigerode nende ette astunud ja D.O. Wirkhaus pasunaga hääled kätte  andnud, kõlas Emajõe lammorus laulupäevade avalaul „Me püha on käes." Sellele järgnes W.Tauberti „Tere, laulvad linnukesed." Need kõlasid osavõtjate mälestuste järgi „Puhtalt ja liigutavalt". Esimestele lauludele järgnes lühike tervituskõne ja seejärel lauldi ülejäänud ühislaulud. Siis valgusid lapsed kõrvalplatsile, kus õpetajad nendega mänge tegid.

Vahepeal muretsesid koolivanemad toidu kohale ning iga koolipere kogunes oma lipu ümber, et kalja, poolenaelase vorstikese ja niisama raske peenleivapätsikesega keha kinnitada.

Õhtupoolses peokavas oli peamiseks kooride võistulaulmine, mille avas Tähtvere vallakoor. Järgnesid Tammistu, Pilka, Taabri, Nõo, Tõrvandi, Luunja, Vorbuse, Räni, Aruküla, Vasula, Lohkva, Haaslava, Kabina, Veibri ja Kõrveküla koolikoor, kes esinesid kõik südilt ja teenisid kuulajate aplausi.  Kui aga esines Väägvere koolikoor, sattusid kuulajad selle ilusatest häältest ja sisukast ettekandest lausa vaimustusse.

Reola koolikoorile järgnes Maarja kihelkonnakooli meeskoori ettekanne. Saksa ajalehe andmetel meeldinud selle koori ettekanne eriti vene publikule: „Vseh lutse, otlitšno!" hõiganud nad. Võistulaulmise lõpetas Kardla kool ja peatselt teatati ka tulemused. Auhinna ja kuld-, hõbe- ning pronkstähtedega trükitud tunnistused said Väägvere koolikoor D.O.Wirkhausiga, kihelkonnakooli koor, Tammistu ja Luunja koolikoor.  Päike vajus juba metsa taha, kui D.O. Wirkhausi pasun kutsus lapsi viimaseid ühislaule laulma. Bortnjanski viisiga „Jo taevast valgetoja kaub nüüd omma armsa paistega" lõpetas ühendkoor laulupäeva.

Esimesed koolid lahkusid laevaga, et sõita Tartu ja sealt edasi koduküladesse. Laevad liikusid Kabina ja Tartu vahet päikesetõusuni ning kogu jõgi oli lahkuvaid laevu ja paate täis. Vaikselt volaval Emajõel aga kõlas: „Voolav jõekene, hiilgav lainekene, vii mind kodule!"