Uudised



Vaata ka teisi teateid

Pärandkultuuri objektid kaardistatud

27.05.2011

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eestvedamisel on kaks aastat kestnud ja ligi 1 mln EUR maksma läinud mahuka projekti tulemusena arvele võetud ja kirjeldatud ligi 20 000 pärankultuuri objekti Eestis ja Lätis.                                                                                

Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul, moodustades ühe osa meie rahvuslikust pärandist. Maastikud on aegade jooksul muutunud, viimaste aastakümnete pöördelised sündmused on katkestanud seni põlvest põlve edasi kantud mälu. Osa jälgi on loodus neelanud või inimesed kustutanud, kuid allesolev osa vajab väärtustamist ja säilitamist. Meie ajani säilinud mälestistes kajastub meie esivanemate elulaad, vaimsus, uskumused. Sellisena ühendab pärandkultuur tänapäeva minevikuga ja on meie rahvusliku identiteedi osaks, pakkudes huvilistele avastamisrõõmu.

Levinumad pärandkultuuri objektid on taluhoonete ajaloolised asukohad, kiviaiad, vanad metsateed, veskikohad, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad, lubja- ja tõrvapõletusahjud, vanad kohanimed, jpm. Selliseid möödunud aegade märke on maastikul palju, neid tuleb osata tähele panna. Igaühel neist on oma lugu rääkida.

Kuludest 85% kaeti EL Regionaalarengu Fondi vahenditest. Inventeerijad, keda kokku oli 60, kaardistasid on suure osa Eesti pärandkultuurist, sõltumata maa- ja omandivormist. Eelkõige on keskendutud looduses leiduvatele kultuurimärkidele. Nii jäädvustub hulk väärtuslikku infot vähemalt paberil ja arvutikettal, sest kõik objektid ei pruugi ehedal kujul tulevastele põlvedele säilida.

2010. aasta jooksul toimus pärandkultuuri objektide kaardistamine ka Tartumaal. Selle käigus vaadati leitud objektid üle ning pildistati, igale objektile omistati number, seejärel andmed digitaliseeriti, sisestati andmebaasi ja tehti kõikidele soovijatele kättesaadavaks. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all – nende kultuurimärkide hoidmine on meie endi kätes, nende säilimise ja eksponeerimise üle otsustavad maaomanikud ise.

Objektid võivad suurt huvi ja väärtuslikku infot pakkuda etnograafidele, folkloristidele, arheoloogidele, muinsuskaitsjatele

Pärandkultuuri kaardistamises saab kaasa lüüa igaüks, kes teab mõnda tähelepanu väärivat objekti. Vastavat vormi saab täita RMK kodulehel.

Lisainfo: Vaike Pommer,

RMK pärandkultuurispetsialist 

Tel. 514 3838, vaike.pommer@rmk.ee

Kogu andmebaasiga saab tutvuda Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse vahendusel aadressil www.xgis.maaamet.ee 

Valiku Tartumaal kaardistatud pärandkultuurist leiavad huvilised äsjailmunud raamatust „Tartumaa pärandkultuurist“.

                                                                                                                                             

Valik pärandkultuuri objekte Luunja vallas

 

Pelgupaik Pähklissaarel  Kohalike jutu järgi olnud saar palgupaigaks juba Jäälahingu (1242) ajal. Siia tulid kohalikud inimesed koos oma kariloomadega sõjategevuse eest varju ka II maailmasõja ajal 1944, kui toimus Emajõe forsseerimine Punaarmee poolt. Räägitakse, et siis oli saarele kukkunud ka sõjalennuk.

Selle kohaga seotud pärimuse on 2003.a. jutustanud Marie Müürsepp (s. 1939): „Sääsküla liina väretid seisava Lauke järve vii siis. Kõik see Sääsküla varandus seisab Pähkla saares – kuld, hõbe ja kolme hobese pääluud, kellega Karl XII ratsutas.“

Von Münnichite perekonnakalmistu

B.C. von Münnich (1683-1767) oli mõjukas kindralfeldmarssal ja poliitik, kes pikka aega oli vene imperaatorite teenistuses. Tema teeneks olid vene vägede võidud 1734 Danzigi all ja 1736 sõjas Türgiga, kus ta oli vägede ülemjuhatajaks. 1740-41 oli Münnich isegi Venemaa peaminister. Väljapaistva ehitusinsenerina juhtis ta Riia kindluse ning Paldiski ja Kroonlinna sõjasadamate ehitamist.

Von Münnich on maetud Luunja mõisasüdamest kilomeetri jagu põhja pool asunud perekonnakalmistule. Nõukogude perioodil kalmistu rüüstati ja hauatähised lõhuti, kunagisest asupaigast annavad aimu üksnes sinna suunduv allee ja põlispuude salu.   

Kommentaarid:

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:  E-maili aadressi ei avalikustata
Kommenteeri:
Luunja Vallavalitsus
Puiestee 14
Luunja alevik
Tartu maakond

tel +372 741 7319
faks +372 741 7398
e-post: luunjavv@luunja.ee
Copyright © Luunja vald 2011