Luuletaja Karl Eduard Sööt'i mälestuskivi

LUULETAJA KARL EDUARD SÖÖT

 

Mälestuskivi

 

 

Karl Eduard Sööt sündis 26. dets. 1862.a. Tartu vallas Lohkva külas, kus ta isa Jaak oli sel ajal Tuki tuuleveski rentnikuks. Kui väike Karl Eduard oli kuueaastane, kolis Söödi pere Ilmatsallu Kurvitsa renditallu. K.E. Sööt õppis Tartus saksa seminari algkoolis ja Tartu kreiskoolis. Ta töötas Tartu ümbruse valdades kirjutajana ja oli "Oleviku" toimetuses. 1893 - 95 asutas K.E. Sööt ise oma kirjastuse, trükikoja ja raamatukaupluse. Ta andis välja ka heatasemelist "Piltidega Naljakalendrit" ja kalendrit "Aeg". K.E. Sööt võttis osa paljude seltside tööst: "Vanemuise" selts, Tartu Eesti Põllumeeste Selts,   Eesti Rahva Muuseumi Ühing jt.

 

 

Karl Eduard Sööt

Sööt oli ka "Postimehe" toimetuse liige ja vastutav toimetaja. Luuletamist alustas "Oleviku" toimetuse kirjanduslikus keskkonnas värsivihikutega "Aasaõied" I, II, kust võib leida südamlikku koduluulet ja naljatlevaid armastuslaule. K.E. Sööt on kirjutanud ka rohkesti lastelaule (500 ringis). Üldtuntumad oleksid "Äiu, lahke lapsukene", "Maga memme marjukene", "Uni tuleb ullikene", "Upa päikse ääre pääle", "Sõidat sõidat sõtse poole",  "Piitsavarrest ratsaruun", "Meie Intsu, meie Antsu", "Tombi-Toomas tore mees", "Krooks-krooks", Aidu-raidu ratas katki" jt., milledes kõikides leidub rohkesti lastepärast uljust mängimis- ja tegevusrõõmu ning fantaasiat. Söödi  lastelauludele on rohkesti viise loonud heliloojad J.Aavik, R. Päts, A. Läte, J. Zeiger, A. Karindi, V. Tamman jt. K.E. Söödilt on ilmunud rohkesti nii luule- kui proosatõlkeid. K.E. Söödi luule on kooskõlas tema eluga, mis on olnud loov, ehitav, tegevusrikas ja edasiviiv nii isiku kui ühiskonna seisukohalt vaadatuna. See traditsioon sai alguse 1988.a. Luunja raamatukogu tollase juhataja Helju Hallapi ja žürii liikme Toivo Ärtise ideena. rahaliselt toetas neid üritusi sovhoosi juhtkond eesotsas Ilmar Lauritsaga. Praegu korraldab Söödi - auhinna välja andmise üritust Luunja vallavolikogu kultuurikomisjon (esimees Aare Treial) koos raamatukogu juhatajate ja eestikeele õpetajatega. Auhinna määramise žürii esinaine on luuletaja ja proosakirjanik Lehte Hainsalu. Auhinnatud luuleraamatu illustreerimise eest antakse ka kunstniku preemia. Söödi preemia laureaadid Olivia Saar, Ott Arder, Heljo Mänd (kaks korda), Milvi Panga, Lehte Hainsalu, Ellen Niit, Leelo Tungal (kaks korda), Erika Esop, Eno Raud, Ilmar Trull. Juba palju aastaid on Söödi - preemiaid laureaatidele kätte andnud Luunja vallavanem. Need kirjanduspäevad on toimunud Luunja keskkooli saalis kooli noorematele õpilasetele. Luunja rahvas arvab nii, et kuni kestab eesti lasteluule, püsib ka Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind - ainuke omataoline Eestis.

Luunja Vallavalitsus
Puiestee 14
Luunja alevik
Tartu maakond

tel +372 741 7319
faks +372 741 7398
e-post: luunjavv@luunja.ee
Copyright © Luunja vald 2011
MWeb