Kantsi kindlus ja kõrts

                                                                                  Kantsi kõrtsi varemed 1960-il

 

 

Kavastust ligi 4 km pärivoolu asub Emajõe põhjakaldal koht, mis on värvika ajalooga.

Sealsele madalale künkale rajati 14. sajandil Uue-Kastre linnus. Linnust nimetatakse saksakeelsetes allikates ka Warbeck ning Werbeke, mis tähendab "jõe tõket". Kastre kindlust on ürikutes esimest korda mainitud aastal 1392. Kindlus ehitati Emajõe kui kaubatee (Pihkvast mööda Peipsi järve ja Emajõge Tartuni, sealt edasi Võrstjärve, siis jõge mööda Viljandi järve ning Raudna ja Pärnu jõgesid Pärnusse) valvamiseks ja kaitsmiseks. Siin peatati mööduvad laevad üle jõe käiva palkidest tõkkepuu abil ja võeti neilt tollimaksu.

Tartu piiskopile kuulunud linnus ning tollipunkt Emajõel asendas varem rajatud Vana-Kastre linnust. Linnus on rajatud ilmselt 1342.a. paiku. Kindluse vanimaks osaks oli arvatavasti 4-tahuline tornlinnus, mis hiljem jäi flankeerivana linnuse SW-ossa, kaitstes lääneküljel paiknenud väravat.

Oletatavasti 15. sajandiks oli linnus ulatuslikumalt välja ehitatud. Tõenäoliselt 16. sajandi I poolel valmis linnuse väikese hoovi nurgas ümar suurtükitorn laskekambritega allkorrusel. Pealinnusest läände jäi vallikraaviga piiratud eeslinnus, mida ümbritses pihttara. Linnus vallutati venelaste poolt Liivi sõja algul 1558, taastati 17. sajandi I poolel, vallutati taas 1656. 17. Sajandi II poolel tugevdati kindlustusi ja Põhjasõja ajal etendas linnus Tartu kaitsel olulist osa. 17. sajandi lõpul kavatsesid rootslased linnuse rekonstrueerida (E. Dahlbergi projekt, 1699), ent alanud Põhjasõja tõttu jäi kava realiseerimata.                      

Uue-Kastre linnuse lähedal toimus Põhjasõja käigus 1704. a. lahing, millel hävitati Emajõel ja Peipsi järvel tegutsenud Rootsi laevastik (kokku 13 laeva 98 kahuriga). Vene sõjavägi võttis laevastiku mõlemalt kaldalt tule alla. Osa meeskonnast andis end vangi, laevastiku komandör Löschert aga laskis end koos laevastiku lipulaevaga "Carolus" õhku ning hukkus koos sellega. Kohalikud elanikud teadsid veel hiljaaegu näidata kohta, kus Rootsi sõjalaev jõe põhjas puhkavat. Linnus purustati venelaste poolt 1704.

Tänapäevaks on linnus täielikult hävinud, madala veeseisu ajal on jõekaldas näha parvaluse fragmente. Kunagist kindlust tuletavad meelde vallikraavid, jõekaldas ja vees säilinud sisserammitud sillapostid, palkparved ning müüriosad mullakamara all.

 

18. sajandil kerkis linnuse asemele Eesti väidetavalt ainus jõekõrts, mis sai oma nime Uue-Kastre linnuse (kantsi) järgi. Kantsi kõrtsi ehitamisel 1784. a. kasutati vana linnuse varemeid. Kõrts tegutses siin pikka aega, elades üle isegi Teise maailmasõja. Pärast seda jäi hoone tühjaks ning hakkas lagunema.

2001–2003 toimunud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele huvitavaid leide. Lisaks kõrtsi lähedale maetud kahe mehe luudele, mille kolpadel tugevad löögijäljed, leiti Vene päritolu vaskmünte, nõude kilde, ahjupotte jm esemeid, mis on huvilistele eksponeeritud looduskeskuse fuajees klaaspõranda all.

 

Praegu asub kireva ajalooga paigas Emajõe Suursoo Looduskaitseala keskus.

 

 

                                                                               Emajõe-Suursoo kaitseala keskus

 

 

 

Luunja Vallavalitsus
Puiestee 14
Luunja alevik
Tartu maakond

tel +372 741 7319
faks +372 741 7398
e-post: luunjavv@luunja.ee
Copyright © Luunja vald 2011
MWeb