Pärandkultuuri objektid

 

 

Mis on pärandkultuur ja miks seda hoida?

Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul, moodustades ühe osa meie rahvuslikust pärandist. Maastikud on aegade jooksul muutunud, viimaste aastakümnete pöördelised sündmused on katkestanud seni põlvest põlve edasi kantud mälu. Osa jälgi on loodus neelanud või inimesed kustutanud, kuid allesolev osa vajab väärtustamist ja säilitamist. Meie ajani säilinud mälestistes kajastub meie esivanemate elulaad, vaimsus, uskumused. Sellisena ühendab pärandkultuur tänapäeva minevikuga ja on meie rahvusliku identiteedi osaks.

Levinumad pärandkultuuri objektid on taluhoonete ajaloolised asukohad, kiviaiad, vanad metsateed, veskikohad, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad, lubja- ja tõrvapõletusahjud, vanad kohanimed, jpm. Selliseid möödunud aegade märke on maastikul palju, neid tuleb osata tähele panna. Igaühel neist on oma lugu rääkida.

 

Pärandkultuuri kaardistamine

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eestvedamisel on pärankultuuri objekte kindla metoodika järgi arvele võetud ja kirjeldatud. Kaardistatud on suur osa Eesti pärandkultuurist, sõltumata maa- ja omandivormist. Eelkõige on keskendutud looduses leiduvatele kultuurimärkidele.

2010. aasta jooksul toimus pärandkultuuri objektide kaardistamine ka Tartumaal. Selle käigus vaadati leitud objektid üle, pildistati, igale objektile omistati number, seejärel andmed digitaliseeriti, sisestati andmebaasi ja tehti kõikidele soovijatele kättesaadavaks.

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all – nende kultuurimärkide hoidmine on meie endi kätes.

Objektid võivad suurt huvi ja väärtuslikku infot pakkuda etnograafidele, folkloristidele, arheoloogidele, muinsuskaitsjatele.

Kogu andmebaasiga saab tutvuda Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse vahendusel SIIN 

 

 

 

VALIK PÄRANDKULTUURI OBJEKTE LUUNJA VALLAS

 

Pelgupaik Pähklissaarel

Kohalike jutu järgi olnud saar palgupaigaks juba Jäälahingu (1242) ajal. Siia tulid kohalikud inimesed koos oma kariloomadega sõjategevuse eest varju ka II maailmasõja ajal 1944, kui toimus Emajõe forsseerimine Punaarmee poolt. Räägitakse, et siis oli saarele kukkunud ka sõjalennuk.

Selle kohaga seotud pärimuse on 2003.a. jutustanud Marie Müürsepp (s. 1939): „Sääsküla liina väretid seisava Lauke järve vii siis. Kõik see Sääsküla varandus seisab Pähkla saares – kuld, hõbe ja kolme hobese pääluud, kellega Karl XII ratsutas.“

 

 

 

 

Luunja Vallavalitsus
Puiestee 14
Luunja alevik
Tartu maakond

tel +372 741 7319
faks +372 741 7398
e-post: luunjavv@luunja.ee
Copyright © Luunja vald 2011
MWeb