Keskkond, jäätmekäitlus


Keskkonnaministri 31. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 1075 on algatatud määruse „Pärnu ja Tartu maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine ” menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.


Teade



 

INFO KORRALDATUD JÄÄTMEVEO KOHTA, TEENUSE OSUTAJA  Ragn-Sells AS


 

Ragn-Sells hinnakiri Luunja vallas



Luunja valla korraldatud jäätmeveo kord


Luunja valla jäätmehoolduseeskiri


Luunja valla jäätmevaldajate registri asutamine ja jäätmevaldajate registri põhimäärus


Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise taotlus



INFO KORRALDATUD JÄÄTMEVEO KOHTA

 

Jäätmeseaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus oma haldusterritooriumil korraldada olmejäätmete kogumist ja vedu.

Korraldatud jäätmevedu (KJ) on olmejäätmete kogumine ja vedu määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud konkursi teel valitud ettevõtja poolt.

Jäätmeseaduse kohaselt on KJ rakendamine kohustuslik kõikidele vähemalt 1500 elanikuga omavalitsustele.

 

KJ põhieesmärgid:

  • kõikide jäätmetekitajate hõlmamine jäätmekäitlusega, sidumine ühtsesse käitlussüsteemi
  • jäätmete logistiliselt optimeeritud vedu
  • stabiilne hinnatase - Kindla hinnaga jäätmetet vedu kokkulepitud perioodi joosul
  • illegaalse prügistamise vähendamine – kohustusliku jäätmeveo korral puudub motivatsioon jäätmetest ebaseaduslikult vabaneda, neid lõkkes põletada jne.

 

Nendele jäätmevaldajatele, kellel regulaarne jäätmevedu on ka seni toimunud, KJ olulisi muudatusi kaasa ei too, osade jaoks võib ka senine vedaja samaks jääda (juhul, kui võidab hanke).

KJ korral veab kõikide antud piirkonnas elavate inimeste jäätmed ära konkursi tulemusena selleks ainuõiguse saanud ettevõte. Teised vedajad selles piirkonnas teenust osutada ei või.

KJ võib omavalitsuse otsusega jätta rakendamata hajaasustusegs piirkondades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse tõttu oleks vedu ülemäära kulukas.

Vedaja leidmiseks korraldab omavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega hanke. 

Hanketingimustes määratakse veetavad jäätmeliigid, hankelepingu kestus (maksimaalselt 5 aastat), veo sagedus jm tingimused.

Kõik lepinguga hõlmatud piirkonnas elavad jäätmevaldajad (kinnistuomanikud, korteriühistud jne) loetakse automaatselt KJ-ga liitunuks lepingu jõustumisel.   

Iga jäätmevaldaja võib sõlmida vedajaga ka individuaalse lepingu, kuid see ei ole kohustuslik. Individuaalse lepinguga saab täpsustada veo sagedust, konteinerite renditingimusi jm üksikasju. Lepingu puudumisel toimub vedu ninimaalse paketi alusel (vähemalt 1 kord kuus).

KOV võib põhjendatud taotluse alusel erandkorras vabastada jäätmevaldaja teatud tähtajaks KJ kohustusest, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata.

 

KOV volikogu poolt kehtestatava jäätmehoolduseeskirjaga sätestatakse:

-          jäätmekäitluse korralduse nõuded (kogumiskonteinerite suurused jmt )

-          jäätmete regulaarse äraveo tihedus

-          ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise kord

-          muud tingimused

 

 

Kavandatavate tegevuste kirjeldus:

 

-          omavalitsus saab volikogult heakskiidu ühise KJ korraldamiseks

-          valmistatakse ette  jäätmehoolduseeskirja ja KJ korra eelnõud, kooskõlastatakse need Keskkonnaametiga

-          KOV-d kehtestavad ühtlustatud jäätmehoolduseeskirjad ja KJ korrad

-          koostatakse hankedokumendid ja kooskõlastatakse need Keskkonnaametiga

-          kuulutatakse välja hange

-          korraldatakse jäätmevaldajate teavitamine

-          pakkumiste hindamine, lepingu sõlmimine

-          KJ rakendumine

 

Karuputke tõrjumine

 

Karuputke võõrliikideks on Eestis hiid- ja Sosnovski karuputk, mis oma kiire levimise ja paljunemise tõttu on ohuks meie looduslikele kooslustele.

 

NB!  Nimetatud karuputked kujutavad ohtu ka inimestele, kuna kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesega võivad tekkida ulatuslikud põletushaavad.

 

Täpsemalt saab liikidest ja nende tõrjemeetoditest lugeda voldikutest "Karuputke võõrliigid: Sosnovski ja hiid-karuputk" ja "Sosnovski karuputk".

Karuputke tõrjet on Eestis läbi viidud alates 2005. aastast riikliku pikaajaline tõrjestrateegia alusel. 

Tõrje puhul on peamiseks takistada uutel seemnetel valmida ja mulda jõuda. 

Vältimaks õnnetusi ning ümbritsevate taimede ning koosluste saastumist, tuleb tõrjujel järgida tööde teostamise ja ohutusjuhendit.

Maaomanikud saavad ka ise karuputke tõrjega hakkama, järgides ohutusnõudeid.

 

 

 

Kõigil huvilistel on võimalik tutvuda karuputke võõrliikide leiukohtadega üle Eesti Keskkonnaregistri kaardirakenduse kaudu: KAARDIRAKENDUS

Paremal akna servas panna linnuke „Loodusobjektid“ ette. Selliselt tekivad kaardile kõik loodusobjektidega seotud alad ja punktid. Et näha vaid võõrliikide kihti tuleb vajutada „Kihid“ all olevale nupule „Ava kogu puu“ ja võtta linnukesed eest ära kõigil ridadel välja arvatud „Loodusobjektid“, „Liikide leiukohad“ ja „Võõrliik: ala“ ning alates „Maa-amet aluskaart“ allpool toodud linnukesed.
Kaardipildi üleval servas toodud nupukestega saab pilti suurendada, vähendada, liigutada. Võõrliikide polügonid ei ole nähtavad kui väga suur osa Eestist korraga kaardil on. Piisavalt suurendades ilmuvad nähtavale ka katastripiirid.
Kui on soov vaadata, kas Teie maaüksusel on teadaolevalt võõrliigi leiukoht, siis avage paremal akna servas olev lahter „Otsing“ ja „Asustusüksus“ asemel valida noolele vajutades avanevast menüüst „Katastriüksus:“ Sisestades huvi pakkuva maaüksuse tunnuse ja vajutades „OK“ tuleb ette valitud maaüksus. Kui nähtavate kihtide valikut ei ole muudetud, siis on kaardil näha võõrliigi leiukoht juhul kui see seal on olemas/teada.

Otsingutes ja kaardirakendustes võib esineda vigu või mittetöötamisi. Nende korduvatel ilmnemistel andke meile teada ja pöördume Keskkonnateabe Keskuse poole. Praegu toimub ka kaardirakenduse kasutamise mugavamaks tegemine.

 

 

Kui antud teemal tekib küsimusi või arvate, et olete leidnud karuputke koloonia, mis Keskkonnaametile tõenäoliselt ei ole teada, võtke ühendust:

  • Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa - Kalev Tihkan
  • Hiiumaa - Rita Miller
  • Läänemaa - Ilona Lepik
  • Saaremaa - Oliver Parrest
  • Jõgevamaa, Tartumaa - Toomas Hirse
  • Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa - Margus Muts
  • Pärnumaa - Meelis Leivits
  • Viljandimaa - Tarmo Männigo
  • Ida- ja Lääne-Virumaa - Teele Tulev
  • üle Eesti - Eike Vunk

Kõik Keskkonnaameti töötajate e-maili aadressid on eesnimi.perenimi@keskkonnaamet.ee. Täpitähed asendada tavatähtedega.

 

Luunja Vallavalitsus
Puiestee 14
Luunja alevik
Tartu maakond

tel +372 741 7319
faks +372 741 7398
e-post: luunjavv@luunja.ee
Copyright © Luunja vald 2011
MWeb