Luunja mõisapark

 

 

Mälestise nimi Luunja mõisa park, 19.saj.
Registreeritud Kinnismälestis
Mälestise registri number 7204 -
Liigitus arhitektuurimälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Kuupäev: 05.01.2007
Kaitsevöönd
Katastrikood 43202:004:0087 (mälestise)
Aadress
  • Tartu maakond Luunja vald Luunja alevik, Puiestee tn 2a
Kirjeldused

Mälestise tunnus

Vabakujundusliku pargi tüüpiline näide

Mälestise ajalugu

18. saj. rajatud suurejooneline barokkpark, mis paiknes Emajõe poole laskuvatel terrassidel.
19. saj lõpus ümber kujundatud vabakujuliseks maastikupargiks
Müüriga ümbritsetud kunagise puuviljaaia asemele rajati sovhoosi ajal rosaarium

Mälestise kirjeldus

Luunja mõisa park on suur (8,22 ha) ja neljaosaline, millest pool on väljapeetud regulaarses stiilis. Pargi põhiosaks on esi- ja tagaväljak, terrassaed ja vabakujuline pargiosa nende taga.
18. sajandi keskel asus Luunjas barokkpark, mis peahoone lähedal oli väga korrapärase kujundusega, laskudes terrassidena Emajõe poole. Parki läbis kaks ristuvat telge, peatelg jagas pargi peahoone keskteljel pooleks, risti paiknenud telg oli orienteeritud Emajõele.
19. ja 20. sajandi vahetusel viidi maantee pargist (ja mõisasüdamest) kõrvale ning tekkinud teedevaheline väljak kujundati vabakujuliseks lookleva teedevõrgustiku ja tiikidesüsteemiga pargiks. 19. sajandi lõpul kujundati regulaarne barokkpark ümber maastikupargiks. Ümber kujundati ka tagumine pargiosa, kuhu rajati juurde kanaleid ja muudeti teedevõrku.
Pargis on veel tänagi leida nii regulaarseid kui ka vabakujunduslikke elemente.
Barokkpargi terrassidel asunud kahest nelinurkse kujuga tiigist on üks tänaseni säilinud. Hiljem on pargi vahetusse lähedusse rajatud hulgaliselt kuivenduskraave.
Mõlema kujunduse korral on oluliseks peetud ka pargist avanevaid vaateid. Üle Emajõe on hästi näha olnud Kaagvere mõisa peahoone ning Vana-Kastre linnus (mõlemad tänaseks hävinud).
Tänane parki sissesõidutee on ääristatud siberi nulgudega, Tartu poole suunduvat pärnaalleed on täiendatud paplite, vahtrate ja jalakatega.
Esiväljak on pea puudeta. Kiviaedu on palju majandushoonete gruppide piires. Tagaväljak on pikk ristkülik, piiratud teega ja alleega. Väljakusisest kujundust ei ole säilinud. Pargi teise osa moodustab tagaväljaku jõepoolsel küljel asuv terrassaed, mis on liigendatud ristuvate teede võrguga. Pargiosa alläärel oli kaks tiiki. Pargi kolmanda osa moodustab eelnimetatud kahe osa tagaküljel paiknev lainelise loodusliku reljeefiga vabakujuline park. Pargiosa on osalt piiratud kivimüüriga ja puudereaga.
Neljanda pargiosa moodustab vanast teest teisele poole jääv pargiala, mis piiratud kõrgete tellistulpade ja raudvõrega. Pargiala on täidetud vabakujuliste puudegruppidega.
Peamiseks puuliigiks on harilik pärn. Leidub ka harilikku vahtrat, harilikku tamme, harilikku saart, siberi nulgu, siberi lehiseid, halli leppa, harilikku kuuske ja ebatsuugat.

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Pargi keskosa on rahuldavalt hooldatud, äärealad regulaarse hoolduseta, pargi servas juhuslikke ehitisi. Tiigid Emajõe poolsel küljel on risustatud ja vajavad puhastamist. Looduslikult on park hästi säilinud, ajalooline struktuur on raskesti loetav.

 

Liik: Kaitsevööndi ulatus

"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) kuupäev:05/01/2007

 

 

 

 

Luunja Vallavalitsus
Puiestee 14
Luunja alevik
Tartu maakond

tel +372 741 7319
faks +372 741 7398
e-post: luunjavv@luunja.ee
Copyright © Luunja vald 2011
MWeb